Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Clinton hüpitab dollarit

29. jaanuar 1998, 00:00

Maailma suurim valuuta on haruldaselt kergesti mõjutatav, ütles Rootsi Matteuse maaklerifirma peaökonomist Johan Lybeck. Viimase 20 aasta jooksul on dollar olnud madalaimal tasemel 1970. aastate naftakriisi ajal (umbes 6,80 Eesti krooni) ja kõrgeimal tasemel 1985. a veebruaris (17,75 krooni).

Viimati kõikus dollari kurss tublisti Mehhiko finantskriisi ajal. 1993. a detsembris ja 1994. a jaanuaris, kui Mehhiko peeso sattus vabalangemisse ning riigis käis partisanisõda ja toimus purustav vulkaanipurse, tõusis Mehhikoga Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu kaudu (NAFTA) seotud USA dollar peeso suhtes ühe nädalaga 30%.

1991. a lahesõda on äärmuslik näide sellest, kuidas üksiksündmus põhjustab suuri valuutakursi muutusi. Enne liitlaste kavandatavat rünnakut kukkus dollar tolle aasta 12. veebruaril 50 Eesti sendi võrra, ehkki keskpangad tegid kõik selle ärahoidmiseks. Päev hiljem tugevnes dollar 45 sendi võrra tänu peatse rahu taastamise lootusele ja keskpankade tegevusele.

1970. aastate naftakriisid, mis pälvisid nime Opec I (1973) ja Opec II (1979), on klassikalised dollari mõjutamise näited. Tollal langes dollar viimase 20 aasta madalaimale tasemele ja oli praeguses vääringus 6,80 Eesti krooni.

Naftat eksportivate riikide hinnakartell Opec alustas esmakordselt Saudi Araabia naftaministri Zaki Yamani juhtimisel koordineeritud naftahinna tõstmist, mis avaldas naftast sõltuvatele lääneriikidele ränka mõju.

Clintoni skandaaliga võrreldav sündmus oli ka 1985. a New Yorgis suurriikide Plaza dollarikokkulepe. Dollari kurss alanes ühe päevaga 70 Eesti senti. Dollarit peeti ülehinnatuks, USA-l oli tohutu riigieelarve puudujääk ja kaubandusbilansi defitsiit ulatus 150 miljardi dollarini. Siis otsustasid USA ja teised G7 riigid ühiselt valuutaturul sekkuda. See oli esimene kord pärast Bretton Woodsi kindlate valuutakursside süsteemi kokkuvarisemist 1971. a, mil riigid proovisid jälle ühiselt valuutakursse juhtida.

Rootsi ekspertide arvates jääb Clintoni skandaali mõju siiski üsna ajutiseks, juhuslikuks kõrvalekaldeks pikaajalises trendis. Sest USA presidendi afäär ei mõjuta majanduse aluseid, mis USAs on praegu suhteliselt tugevad.

Teatavasti pelgavad turud kõige rohkem ebakindlust ja määramatust. «Praegu on kõige olulisem see, et dollar on valesti hinnatud,» leiab Johan Lybeck. Ta rõhutab, et USA intressid on kõrgemad kui mujal maailmas ning et tema maksebilansi puudujääk küünib paarisaja miljardi dollarini. Kui Hiina peaks oma valuutat Aasia mõjul devalveerima, kasvab puudujääk veel kuni 100 miljardi võrra. Rootsi ekspert prognoosib, et dollar alaneb vähehaaval umbes 12,60 Eesti krooni peale.

Ka teine rootsi asjatundja, Hubert Fromlet Föreningsbankenist pole dollari edasises arengus päris kindel. «Isegi kui Bill Clinton ametist lahkub ja tema asemele asub Al Gore, siis USA majanduse jaoks pole sellel suuremat vahet. USA majandusel läheb endiselt üsna hästi ja dollar jääb tugevaks vähemalt aasta lõpuni. Võimalik, et eurole üleminek ja Aasia likviidsuskriisi lahenemine võivad dollari kurssi alandada,» prognoosib Fromlet.

Vastu eilset kongressis peetud president Bill Clintoni aastakõne, mida jälgis 120 miljonit ameeriklast ja kus ta rõhutas Ameerika majanduse tugevust ja hoiatas Iraaki ega maininud tema ümber puhkenud seksiskandaali, on tõstnud mõnevõrra presidendi prestii?i ja aidanud rahustada turge.

Aasia turgudel on Hiina uue aasta tähistamise tõttu rahulik ning Londonis oodatakse, kas Ühendriikide keskpanga juht Alan Greenspan kordab nädala lõpul oma varasemat deflatsiooniohu hoiatust.

Samal ajal kui president siirdus eile ringsõidule Illinoisi ja Wisconsini osariiki, käib uurimine Monica Lewinsky asjas, kes väidab, et tal olid Valges Majas töötamise ajal presidendiga 18 kuud väldanud intiimsuhted, Clinton nimetab seda väidet valeks. DI-REUTER-ÄP

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing