Linnavalitsus rikub reegleid

Inseneribüroo Entec arhitekt-planeerija Kaur Lass selgitab, et kuna Tallinn on tiheda asustusega ala, ei tohi sinna uusi hooneid ehitada ilma detailplaneeringuta. Kui detailplaneering puudub ei saa määrata ühegi krundi suurust ega anda sellele ehitusõigust.

Ometi ehitatakse Tallinnas maju ilma detailplaneeringuta. Keskkonnaministeeriumi paari ametniku hinnangul on selle põhjus korruptiivne.

Äripäevale on väidetud, et linnavalitsus teeb osa arhitektuuribüroodega koostööd ja võtab kuni kümnendiku projekti maksumusest endale. Kinnitust nendele väidetele sellel nädalal saada ei õnnestunud.

Arhitektuuribüroo Alver & Trummal arhitekti Andres Alveri sõnul läheb väga palju ehitisi Tallinnas töösse ilma detailplaneeringuta. Tõsised probleemid tekivad siis, kui pärast midagi viltu läheb, lausub Alver. Tema sõnul võtab linnaarhitekt endale riski, kui linnas ehitatakse midagi ilma detailplaneeringuta.

Linnaplaneerimisameti juhataja asetäitja, linnaarhitekt Arvo Rikkinen tunnistab, et teatud objektid kerkivad Tallinnas tõepoolest ilma detailplaneeringuta. Samas lükkab ta osa vastutust keskkonnaministeeriumi kaela, kes on lubanud oma resolutsiooniga ehitada mõningaid hooneid ilma detailplaneeringuta.

Arhitekt Anu Kotli ütleb, et midagi hullu on lahti, kui linnavalitsus nii elementaarsetes asjades korda ei järgi.

Harju maavalitsuse arhitektuuri ja planeeringu talituse juhataja Tiit Talvi ütleb, et kõik Tallinna linna detailplaneeringud peavad kaks korda läbi käima ka maavalitsuse käest. Tema teada pole detailplaneeringut Tartu maantee äärde ehitataval Ühispanga peahoonel ja seda alles koostatakse Nõmme keskuse uute hoonete jaoks, mille ehitus juba käib.

Arvo Rikkinen kinnitab, et Nõmme keskuse detailplaneeringut alles koostatakse. «Ehitama saab hakata kohe, kui on olemas ehitusluba,» väidab ta. «Kui projekt on kooskõlastatud, pole vaja oodata detailplaneeringut.»

Ühispanga haldusdirektor Jaanus Sula kinnitab, et Ühispanga uuel peahoonel on olemas nõuetekohane detailplaneering.

Arvo Rikkineni sõnul on tehtud ühine detailplaneering kogu Seegi kvartalile, mis piirneb Ühispanga ehitatava hoonega.

Tiit Talvi kurdab, et kohalik omavalitsus ei teavita alati kinnisasja omanikke detailplaneeringu algatamisest, kuigi ta peab seda tähitud kirjaga tegema kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamist.

Arvo Rikkineni sõnul pole linnavalitsusel rahalisi vahendeid tähitud kirjade saatmiseks igale kinnisasja omanikule. Rikkinen lisab, et projekteerijad käivad nagunii läbi detailplaneeringu piirkonda jäävate kinnistute omanikud. «Vahetu kontakt on ju parem,» väidab linnaarhitekt.

Uue Laagri--Veskimägi elamukvartali naabruses elava Marika Luige sõnul ei teavitanud arhitektuuribüroo Koot & Koot ümberkaudseid elanikke küll elamukvartali detailplaneeringu koostamisest. Praegu võetakse seal puid maha ja senised elanikud on teadmatuses.

Tiit Talvi seletab, et kõik Tallinna linna detailplaneeringud peavad läbima maavalitsuse järelevalve. Esimene kord tuleb detailplaneering esitada maavalitsusele enne planeeringu esitamist üldrahvalikule arutelule, lisab Talvi. Kui maavalitsus on määranud kooskõlastuste vajaduse, teeb omavalitsus otsuse planeeringu vastuvõtmise kohta ja detailplaneering pannakse avalikult üles.

Talvi lausub, et detailplaneering peab olema üleval linna keskuses ja vastavas linnaosas. «Tihtipeale pannaksegi see ainult vastava linnaosa valitsuses üles,» räägib Talvi.

Talvi ütleb, et sellise talitamisviisi põhjus on kerkida võivate probleemide teadlik vältimine. Ta lisab, et avalikust väljapanekust tuleb üldsust teavitada vähemalt nädal aega enne väljapanekut.

«On juhtumeid, kui avalikkust teavitatakse kuulutuse kaudu alles pärast detailplaneeringu avalikustamist,» räägib Talvi.

Planeering väärtustab maad ja see on kaup, leiab Talvi. Kui kaup suudetakse kiiremini turule tuua, on kasum suurem, leiab maavalitsuse osakonnajuhataja põhjenduse protseduurireeglitest mittekinnipidamisele. «Kasumi võimalikult kiire kättesaamise nimel paneb omanik mängu kõik trumbid,» ütleb Talvi.

Arvo Rikkinen põhjendab koostatavate detailplaneeringute väljapanemist ainult linnaosades sellega, et avalikustamine viiakse kodanikele lähemale ja kohalikke elanikke puudutavad detailplaneeringud pannakse ülesse linnaosavalitsustes.

Hiljem seadusega tutvudes, tunnistab Rikkinen, et õigem oleks detailplaneeringud siiski kahes kohas välja panna.

Tiit Talvi räägib, et Harju maavalitsus tegi kohalikele omavalitsustele mõni aeg tagasi ülesandeks lisada detailplaneeringutele kiri, millest selgub, kas avalikustamise protseduur on viidud läbi nõuetekohaselt.

«Nägime puudusi ja nüüd ei rahuldu me enam ainult kirjaga,» ütleb Talvi. «Soovime kohalikult omavalitsuselt ka väljavõtteid ajalehtedest. Kui neid ei ole, nõuame uut avalikustamist,» hoiatab ta.

Talvi kinnitab, et suuremate maatükkide puhul eelistab Tallinna linnavalitsus korraldada kinniseid konkursse. «Kui projekte avalikustataks rohkem, saaks probleemid selgemaks,» leiab Talvi.

Üks selline näide on Viru väljaku detailplaneeringu eskiislahenduse konkurss, kuhu kutsuti osalema ainult kolm arhitektuuribürood -- J. Okas & Lõoke, Alver & Trummal Arhitektid ning Künnapu & Padrik. Tallinna kesklinna valitsus kompenseeris arhitektuuribüroodele konkursil osalemise 100 000 krooniga ja tellis võitjalt Viru väljaku detailplaneeringu, mille maksumus ulatub kuni miljoni kroonini.

Arhitekt Andres Alveri sõnul valis linnavalitsus välja parimad arhitektuuribürood, kellele võis toona töö usaldada. Ka eskiislahenduse kinnise konkursi võitnud arhitektuuribüroo Künnapu & Padrik arhitektide Vilen Künnapu ja Ain Padriku sõnul läks linnavalitsus kindlate tegijate peale välja ja töö kvaliteet oli garanteeritud.

Vilen Künnapu sõnul on eramajade projekteerimise osas kord linnas täiesti käest ära ja kohalikud omavalitsused võiksid aru pähe võtta. Ta soovitab eramuehitusest huvitatud inimestel valida endale hea arhitekt.

«Siin tuleb lähtuda põhimõttest, mida parem tegija, seda parem garantii,» lausub Künnapu. «Hea tegija teeb detailplaneeringu mõttes ka valmis.»

Tiit Talvi sõnul oleks eramute puhul kõige lihtsam seadusesäte detailplaneeringu koostamise kohta ära jätta, siis aga hakkaks lokkama täielik korralagedus eramuehituses.