Tallinna Panga paleepööre tõi aktsionäridele selgust

Neli Tallinna Panga (TP) ju-hatuse liiget -- Rait Lukas, Raul Parusk, Martti Siimann ja Priit Põldoja -- ostsid möödunud nädala jooksul riiulifirma kaudu ligi 12% panga aktsiatest saavutamaks nii otsustavat hääleõigust panga nõukogus ja aktsionäride üldkoosolekul.

Äripäeva arvates võib selle sammu hinnata positiivseks. Aktsionäridele on mõndagi selgemaks saanud. Kui aktsionärid usuvad TP noori juhte, nende eesmärke ja arengustrateegiat, säilitavad nad oma aktsiad. Väikeaktsionäridel seni selgus puudus -- panga juhtimine oli väga segane ja juhte ei saanud seepärast usaldada.

Panga juhtide kemplemine on kestnud piisavalt kaua, konfliktide ahel on olnud pikk ja mitmepalgeline. Ainuvalitsejana panka tüürinud Guido Sammelselja ja tema värvatud noore meeskonna konfliktid algasid panga lülitumisest laevandusärisse. Nn laevalaenu probleemid, mis võib puhtalt Sammelselja kapsaaia kivideks lugeda, andsid tugeva tõuke Tallinna Panga allakäigule.

Äripäev on korduvalt kirjutanud sellest, et TP juhtimine on paigast ära. Sammelselga iseloomustas usaldamatus alluvate vastu ja kohati räige sekkumine tegevjuhtkonna tegevusse, vassimine, väikeaktsionäridele ebatäpse info edastamine. Konflikt kulmineerus panga edasise saatuse otsustamisel. Sammelselg pooldas panga müümist, noored mehed tahtsid jätkata iseseisva pangana. Tegevjuhtkonnal ei olnud võimalik enam Sammelseljaga koos jätkata, juhtkond kasvas tal üle pea. Sammelselja-vastane surve pani asjad liikuma n-ö paleepöördeni.

Tegevjuhtkond sattus teatud mõttes sundseisu, oma ideede läbiviimiseks tuli positsiooni kindlustada ja end omanikuks osta. Tõsi, neliku tegevus olnuks soliidsem, kui ostusoov oleks eelnevalt börsiteateks vormistatud.

Tegevjuhtkonda kihutas taga omajagu meeleheitlik soov hoida panka ja kaubamärki Eesti pangandusturul. Toimetuse arvates tuleks pangale siiski rohkem kasuks kellegagi ühinemine.

Hetkel muidugi ollakse ühinemisplaanidest hästi kaugel. Vähemalt siin Eestis, kus panga jalgealune on üsna ebakindel. Võimalikuks võib pigem osutuda lisaks Läti Saulese pangale partneri otsimine Leedust. Juhul kui see samm edukaks osutub, võib panga hind võimaliku uue ühinemise ajaks olla kõvasti tõusnud.

Niisiis on väikeinvestoritele panga tegevjuhtkonna omanikuks pürgimine lühemas perspektiivis selgust loov märk, mis peaks lõpetama Sammelselja-aegse ebamäärasuse. Juhid on teada, riskid ja arengusuund samuti.

Toimetus ootab nüüd Tal-linna Panga konkreetset arengukava. Seni on välja käidud vaid utoopilisevõitu plaan käivitada finantsgrupp, mis haarab 5--10 aasta jooksul 35 protsendi suuruse osa Balti turust. Konkreetsem selgus peaks tulema järgmisel aktsionäride üldkoosolekul, kui valitakse uus nõukogu. Neli pangas olulise osaluse haaranud juhtkonna liiget on näidanud oma usku Tallinna Panka ja enda valitud suuna õigsusesse. Nüüd seisab neil ees ülesanne veenda selles ka teisi aktsionäre ja avalikkust. Toimetus esialgu veel TP uute liidrite optimismi ei jaga.