Aasta lõpul elavnes eramukruntide turg

02. veebruar 1998, 00:00

Eelmise aastaga kujunes Tallinnas välja küllaltki aktiivne maaturg. 1997. aastal sõlmiti linnaplaneerimise ameti andmetel 434 kinnistatud maa ostu-müügilepingut, eriti aktiivselt kaubeldi maaga aasta teisel poolel. 1996. aastal oli see arv peaaegu kaks korda väiksem -- 227. Kõige enam eelistati eelmisel aastal 1000 m² suurusi elamumaa krunte. Ligi poolte tehingute puhul jäi krundi suurus vahemikku 600--1300 m².

Keskmiselt tõusis maa hind Tallinnas 20%, kõige rohkem Mähel -- 70%. Maarjamäel aga statistika kohaselt maa hind koguni langes. Siinjuures tuleb arvestada, et statistiline keskmine ja hind, mida peavad keskmiseks kinnisvarafirmad, erinevad küllaltki palju. Kinnisvarafirmad pakuvad maa hinnaks Maarjamäel keskeltläbi 500 kr/m² -- see on üle kahe korra rohkem, kui näitab müügihinnaks statistika. Olev Oja kinnisvarafirmast Mendelson & Co on arvamusel, et oma osa on siin maa esmamüügil -- tagastatud maa omanikud müüvad selle sageli ära turuhinnast odavamalt.

Kõige rohkem sõlmiti maa ostu-müügilepinguid Pirita linnaosas (103). Sellele järgnevad Haabersti 93, Nõmme 46 ja Mähe 42 tehinguga. Pirita linnaosas oli kõige suurem ka tehingute maksumuse ulatus. Näiteks Meriväljal oli krundi keskmine hind 200--300 kr/m². Maad sai seal osta ka 90 kr/m² eest, kõige parema maatüki eest aga oli ostja nõus loovutama koguni 1000 kr/m². Suur oli hinnaerinevus ka Haaberstis (50 --350 kr/m²).

Maa hinda mõjutab see, et mõnikord kasutavad maaomaniku teadmatust maamõõtjad. Maamõõtja on üks esimesi asjamehi, kellega vastne maaomanik kokku puutub, mõnikord «moondub» maamõõtja kinnisvaramaakleriks. Juba maa mõõtmise ajal tehakse uuele omanikule ettepanek see ära müüa. Ostja olevat olemas ja raha saaks kiiresti kätte -- see raha on aga pahatihti oluliselt väiksem kui turuhind. Seega tuleks enne maa müümist hoolikalt turuhindadega tutvuda.

Maaturul ületab nõudlus praegu pakkumise, turu edasist elavnemist peaks soodustama järjest suurenev ostueesõigusega erastatud maatükkide arv. Sellistel maatükkidel on enamasti hoone olemas ja «elu käib». Tagastatud maatükkide puhul on sageli tegemist endise põllumaaga, mis on sööti jäetud. Ostja leidmine endisele põllumaale pole aga sageli lihtne.

Nagu kogu kinnisvaraturu areng, sõltub ka maaturu edasine käekäik olukorrast rahaturul. Poole aasta jooksul peaks ebamäärasus lõppema ja selguma, kui kiire edasiminek maaturul on võimalik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:09
Otsi:

Ava täpsem otsing