Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maapanga kasutu päästmine
Maapanka on selle loomisest saati üritanud jalule aidata nii rahvus-vahelised investorid kui ka riik. Korralikku tulemust pole aga Maapanga päästeoperatsioonid andnud.
Äripäeva arvates käitus riik valesti, kui tõttas Hüvitusfondi ning põllumajanduse ja maaelu krediteerimise fondi abil riigi rahaga päästma Maapanka.
Aidata tuleks ainult neid, kes soovivad ennast ise aidata. Maapanga osa suuraktsionäre ja tegevjuhtkond pole enda aitamiseks midagi teinud. Pigem on nad oma tegevusega Maapanga positsioone veelgi kahjustanud.
Riigi ning Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga (EBRD) päästvad rahasüstid hellitasid Maapanga aktsionärid ja juhtkonna ära. Teadmine, et keegi ikka raskel ajal sind hädast välja aitab, julgustas panka senisest rohkem riskima.
Seda näitas ka börsikrahhi hävitav mõju Maapangale. Enne börsikrahhi jõudis Maapank suurendada märgatavalt oma aktsiariski. Tulemuseks oli aga see, et börsilangusega sai Maapank 200 miljonit krooni kahju ja oli nõus oma päästmise eest Hansapangale kõrget hinda maksma.
Maapanga probleemid ja hädad said alguse panga asutamisest. Pank tekkis Virumaa kommertspanga, Maapanga, Keila Panga ja Rahvapanga ühinemise teel. Nendest neljast pangast oli kolm ühinemise hetkel kahjumis ja Virumaa kommertspank eesotsas panga juhi Malle Eenmaaga tegi saatusliku vea, et nendega ühines.
Viga oleks olnud võimalik möödunud aastal parandada, kuid Maapanga teised suuraktsionärid ei võtnud siis kuulda EBRDd, kes soovis panga Hoiupangaga liita. Maapank on Eesti aktsionäride jonni musternäidis. Hambad ristis üritatakse teha oma pank, mis seni pole aktsionäridele suurt tulu teeninud.
Käesolevat aastat alustas Maapank samast seisust kui möödunud aastatki. Jällegi ei prognoosi pank suurt kasumit ja peab pingutama, et mitte lõpetada aastat kahjumiga.
Toimetus soovitab Maapangal tõsiselt mõelda kellegagi liitumisele. Kaks aastat sihitut ekslemist pangandusmaastikul peaks olema küll piisav aeg, et Maapanga aktsionärid saaksid lõpuks aru Maapanga kui iseseisva panga jätkamise mõttetusest.
Igal asjal on muidugi kaks otsa. Maapank on oma arenguga jõudnud nii kaugele, et võib-olla enam ei tahagi keegi teda endaga liita. Sellisel juhul jääb pank paratamatult edasi vinduma ja aktsionärid peavad leppima sellega, et on oma raha pikaks ajaks külmutanud.