Eesti töökeskkond -- raske õnnetus päevas

Eestis majandus areneb edasi, kinnitab tööõnnetuste statistika. Kui 1994. aastal oli 244 rasket või surmaga lõppenud õnnetust, siis mullu juba 359. Jättes kõrvale selle, et õnnetustest teatamine on sagenenud, võib nentida, et töökeskkond on Eestis halvenenud.

Õnnetuste arvul poolest on esile tõusnud ehitus, kus tegevus on tihti nii kiire, et enne kellu kättevõtmist korralikku projektigi teha ei jõuta, ohutustehnika nõuete täitmisest rääkimata.

Tihti ei osata või taheta mõelda, et ohutuse tagamiseks tehtud kulutused võivad olla oluliselt väiksemad õnnetuse tagajärgede hüvitamisest. Nii silmavadki tööinspektorid ridamisi ehitajaid, kellel pole kiivrit või märkavad tänava poolt kindlustamata tellingut. Aga ainuüksi möödunud aastal kukkus Tallinnas töö ajal alla ja sai vigastada või surma 15 ehitajat.

Paljud õnnetused on põhjustatud sellest, et ettevõtte töökorraldus, vastutus- ja alluvussuhted pole paigas. Tihti on korralikult vormistamata alltöövõtusuhted. Ehituses on kooskõlastused töövõtjate vahel õnnetuste vältimiseks väga olulised. Eestis on juhtunud, et maja alumist korrust ehitab üks, ülemist teine alltöövõtja ja ülalt kukub esemeid alumistele kaela.

Paljuski võib ükskõiksus töökeskkonna suhtes tuleneda ajast, mil ohutustehnika nõuetega liiale mindi, aga tänast hooletust see ei vabanda. Ka see, et õnnetuste suhtarv on jäänud aastatega enam-vähem samaks, ei tohiks viia mõtteid saatuse vääramatule tahtele.