Eestlased jätkavad kauplemist Venemaaga

Eesti piimatööstuste esindajate kinnitusel pole 1. veebruaril kehtima hakanud Vene uus tolliarvestuse kord tegelikult toimima hakanud ja kaupadelt makstakse tollimaksu endise korra järgi.

Samas kinnitas eile Ivangorodi tollipunkti kaubavedude peainsener, et uus tolliarvestuse kord on rakendunud ja Eesti kaubavedajatel selle kohta etteheiteid pole. «Nad teavad ju kõiki tariife,» sõnas tollipunkti peainsener Baruhhin.

ASi Võru Juust nõukogu esimees Ando Hagel ütles, et ei tema ega ettevõtte Venemaa partnerid ole näinud ühtegi ametlikku dokumenti, kui palju tuleb kauba pealt rohkem tollimaksu maksta.

«Ka piiril ei teata midagi ja seepärast toimub vedu Venemaale nagu enne,» sõnas Hagel. «Partnerid tellivad praegu endistviisi, keegi pole oma tellimust annulleerinud või vähendanud.»

Tulundusühistu E-Piim turundusdirektor Raul Johanson lausus, et ettevõte on praegu Vene-suunalise kaubaveo suhtes äraootaval seisukoha. «Me ei vea sinna enne midagi, kuni saame ametliku kinnituse uue arvestuse korra kohta,» ütles Johanson. Tema kinnitusel vedas E-Piim Venemaale eelmine kuu rohkem juustu kui tavaliselt.

Keskpiimaühistu Eesti Piim direktori Jaan Mutli sõnul eksportisid ühistu liikmed enne tollisüsteemi muutmist Venemaale toodangut ette. «Nüüd on vaikne, müüme vaid hapukoort,» ütles ta.

E-Piim tootis mullu umbes 1100 tonni juustu, millest Venemaale eksporditi 150 t. Võru Juust ekspordib Venemaale poole toodangust, ligi 250 tonni juustu kuus.

Luhamaa piiripunkti vahetuse vanem Üllar Sarap kinnitas eile ennelõunal, et ükski auto pole Venemaa piirile seisma jäänud ega Venemaa poolelt tagasi saadetud.

Vene valitsuse detsembris kinnitatud määruse järgi lähtub Venemaa imporditollide arvestamisel alates sellest kuust kauba kogusest, mitte selle deklareeritavast väärtusest. Eri allikate kinnitusel muutis Venemaa tolliarvestamise süsteemi ainult sellepärast, et vahendusfirmad deklareerisid tollis kaupa alla selle tegeliku maksumuse.

Põllumajandusministeeriumi hinnangul jätab uus tolliarvestuse kord piimatööstused ilma 150 mln kroonist aastas. See ei tähenda piimatööstuse esindajate kinnitusel idaturu täielikku kadumist, kuid müüki Venemaale on lubatud vähendada.