Valuutafond kontrollis memorandumi täitmist

Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) delegatsioon päris eile majandusminister Jaak Leimannilt ja rahandusminister Mart Opmannilt aru valitsuse majanduspoliitika memorandumi täitmise kohta. Eelmine aasta oli Eestile majanduskasvu, kuid ka väliskaubanduse defitsiidi kasvu aasta, ütles Jaak Leimann.

Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvas majandusministeeriumi andmetel mullu ligi 10 protsenti ja tööstustoodangu müük suurenes üle 13 protsendi. Eesti väliskaubanduse defitsiit kasvas samal ajal 17 miljardilt kroonilt 20 miljardile kroonile.

Majandusministeeriumi asekantsleri Signe Ratso sõnul tunnustasid IMFi delegatsiooni liikmed Eesti majandusedu, mis põhineb tugevaid investoreid soosival erastamispoliitikal ja ekspordile orienteeritud tootmisel. Väliskaubanduse puudujäägi põhjustas üleminek uutele tolliprotseduuridele, mille kohaselt arvestatakse tolliladudes väljavedamist ootav kaup importkaubaks. Puudujäägi taga on nii impordi kui ekspordi ligi 60 protsendi suurune kasv, sõnas Ratso.

IMFi esindajad manitsesid eestlasi säästlikkusele. Majandusministri nõunik Andres Pajuste ütles, et eelmisel aastal kasvanud hoiustamine ja liisingutingimuste karmistamine soodustab väliskaubandusdefitsiidi vähenemist.

Pajuste juhtis tähelepanu Eesti energeetika müügiindeksi vähenemisele võrreldes teiste tööstusharude kasvuprotsentidega eelmisel aastal. «Väiksem energiakasutus tootmise kasvades viitab efektiivsuse suurenemisele,» ütles ta. Energia hinna järsk tõus eelmisel aastal suurendas inflatsiooni. Sellel aastal ei näe majandusministeerium ette mullusega võrreldavat elektri hinna tõusu.

Valitsus lubas IMFile esitatud memorandumis loobuda lisaeelarvetest, kuid siiski kavatsetakse tänavu riigivara müügist laekuv raha suunata lisaeelarvesse. Rahandusministeerium ei soovinud eile IMFi delegatsiooniga kohtumise tulemusi avaldada.