Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jõuvarude säilitamine pikal suusasõidul

06. veebruar 1998, 00:00

Pühapäeval toimuva 30. Tartu maratoni osavõtjatel, aga ka teistel harrastussuusatajatel tuleks külma ilmaga sportima minekul arvestada tavalisest enam välitemperatuuriga ja pöörata tavalisest rohkem tähelepanu riietumisele ja tervislikule seisundile.

Umbne kiledress ei kõlba pikaks ja pingutusterohkeks suusasõiduks -- see ei lase niiskust läbi ja külma ilma korral võib isegi jäätuda. Teada on, et niiske, keha ümber liibuv riietus suurendab soojuse kadu organismist.

Dressi all (vastu keha) võiks olla villane, eelistatult kõrge kaelusega riideese -- see hoiab soojust ja ei lähe nii ruttu külmaks. Riietuses tuleks külma ilma korral sünteetika asendada villasega.

Enne sõidu algust hoidke võimalikult kaua soojendusriideid seljas -- nii kaotate vähem soojust.

Kui soojenduse ajal on sokid või särk märjaks saanud, vahetage need enne suurt sõitu kindlasti kuivade vastu.

Külma ilma puhul oleks kasulik võtta kaasa lisaks üks paar labakindaid või sõrmikuid. Sõrmkinnastes on sõrmed üksteisest eraldatud, mille tõttu soojuse äraandmine suureneb. Pealegi ei ole labakindad teab mis suur kandam, kuid nende puudumine võib pika sõidu ajal tõsiselt kätte maksta.

Kõrvade kaitseks võiks siduda pähe pikuti villase salli ja selle peale panna suusamütsi. Kõrvalestad võib katta ka leukoplaastriga. Nägu ja põski võiks enne starti määrida puhta hanerasvaga vm vett mittesisaldava rasvaga.

Külma ilmaga võib külmumine saada valdavaks tervisehädaks maratonirajal. Kui tunnete, et nina ja põsed hakkavad külmetama, hõõruge neid kätega. Leidke suusatamise kõrvalt aega ka kaassõitjate jälgimiseks. Kui märkate mõnel nina või põski valged olevat, osutage tähelepanu või aidake soojaks hõõruda. Külmuvate sõrmede-varvaste puhul ärge hakake neid maratoni teeninduspunktides lõkke kohal soojendama, vaid esmalt hõõruge, jooge sooja jooki, minge teeninduspunktides olevatesse katkestajate bussidesse sooja.

Maratonieelsel päeval keskenduge väljapuhkamisele -- lihased olgu maratonipäevaks puhanud.

Vaatamata sellele, et maraton algab enamikul osavõtjaist juba varahommikul, peaks kindlasti hommikul kergelt sööma (ca 1--1,5 tundi enne starti). Kasutage võimalust kergelt süüa ja juua ka sõidu ajal teeninduspunktides, sest energiavarud võivad kustuda ja väsimus süveneda suhteliselt järsku. Seetõttu tasuks end turgutada ka siis, kui janu ja näljatunnet pole veel tekkinud. Aeglasemad sõitjad võiksid kaasa võtta peotäie tükisuhkrut või suisa võileiva.

Kui olete saanud maratoniks vähe harjutada, ärge hinnake oma jõuvarusid üle. Maratoni esimene pool sõitke mõistlikumalt. Tempot on lihtsaim reguleerida hingamissageduse järgi -- hingeldus viitab selgelt kiirele tempole. Tempo tuleb valida treenitusest lähtudes, mitte kaassuusatajat jälgides.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:10
Otsi:

Ava täpsem otsing