Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ühispank vallutab avalikku sektorit

06. veebruar 1998, 00:00

Aasta aega tagasi sai Ühispank Tallinna linna 2 miljardi kroonise mahuga kontsernikonto haldajaks, tänase seisuga haldab Ühispank ka Pärnu, Haapsalu ja Viljandi linna raha.

Kõigi suuremate linnade raha kättesaamist põhjendab Ühispanga Tallinna regiooni direktor Riho Rasmann Ühispanga parema ettevalmistamisega riigiasutusi teenindama. «Kui me oleme ühes vallas tugevad, siis pole põhjust seda eelist käest lasta,» märgib ta.

Ühispank on viimase aasta jooksul tõstnud valitsusasutuste teenindamisega riigiraha turuosa ligi kolmandiku võrra. Osa kasvust tuli küll kaasa Ühispangaga liitunud Põhja-Eesti Pangaga, mis oli veel aasta tagasi Ühispanga järel suuruselt teine riigiasutuste teenindaja.

Huvitaval kombel tõusis Ühispanga turuosa riikliku raha teenindamisel järsult just möödunud aasta lõpus. Ühispanga positsioone näiteks keskvalitsuse raha hoidmisel ei nõrgendanud ka rahvusvahelise valuutafondi ettepanekul 700 miljoni krooni viimine välispankadesse, sest enamik sellest rahast tuli ülejäänud pankades olnud kontodelt.

Ühispanga sellise edu peale riigiraha haldamisel esitavad teiste pankade töötajad küsimuse, kuidas on küll Ühispank seda kõike saavutanud olukorras, kus teised suurpangad on nii teenuste kvaliteedilt kui valikult vähemalt Ühispangaga samasugusel tasemel.

«Ka mina ei saa sellest aru,» kommenteerib Ühispanga saladuslikku edu Hansapanga kontorivõrgu juhataja Margus Rink. Tema sõnul kaotas Hansapank Ühispanga pakkumisele nii Tallinnas kui Viljandis. Seetõttu üritati Tartus revan?i, võttes arvesse kõiki varasematel konkurssidel saadud kogemusi. Ometi võitis Ühispank ka Tartu pakkumise. «Tartu linnavalitsus põhjendas oma otsust sellega, et raha seisis niigi Ühispangas ja polnud mõtet seda sealt liigutama hakata. Aga ma ei saa aru, miks oli vaja sellist konkurssi üldse korraldada,» küsib Rink.

Eeloleval, Rakvere linna kontsernikonto konkursil kavatseb Hansapank osaleda üksnes sellepärast, et Ühispank päris niisama linna raha omale ei saaks, märgib Rink.

Ühispanga konkurendid sosistavad aga üha enam teiste pankade jaoks ebaeetlistest Ühispanga võtetest klientide raha panka meelitamisel. Väidetavale Ühispanga ebaeetilisele tegevusele juhtis möödunud aasta kevadel tähelepanu ka pangaliit eesotsas Tallinna Panga pikaaegse juhi Guido Sammelseljaga.

Ühe muuhulgas ka Eestis tegutseva välispankuri sõnul on Ühispanga ebaeetilisest äritegevusest teadlikud ka mitmed välispankade esindajad. Ta räägib, et pole mingi saladus, et Ühispank maksab oma eesmärkide saavutamiseks altkäemaksu. «Sellele vaatamata on Eesti majanduskeskkonna üldine tase hea, sest teised pangad pole Ühispanga eeskujust nakatunud,» ütleb pankur.

Üheks võimalikuks altkäemaksuna tõlgendatavaks juhtumiks oli näiteks Eesti Päevalehe vahendusel avalikkuse ette tulnud Haapsalu linnapea Urmas Suklese kümneid tuhandeid kroone maksnud puhkusereis teisele poole maakera Barbadose saarele, Linnapea Sukles ise põhjendas reisi kui tasu tehtud töö eest. Samal ajal on Haapsalu linna kontsernikonto loomulikult Ühispangas. Ühtlasi on Sukles tegev Ühispanga nõukojas.

Detsembri lõpu seisuga seisis Ühispanga kontodel kokku 542 miljonit krooni kohalike omavalitsuste raha, mida välja laenates on pangal võimalik teenida ligi 50 miljonit krooni tulu aastas. Selle summa juures on kulutused omavalitsusjuhtide reisidele imeväikesed.

Audiitorfirma Price Waterhouse analüütik Hardo Pajula peab ohtlikuks sellist nähtust, kus üks pankadest saab ühel või teisel viisil konkurentidest odavamat riiklikku laenuressurssi. «See surub ka teistele peale ebaterve konkurentsi,» räägib Pajula. Tema sõnul on odava maksumaksja rahaga arvestamine ohtlik ka pangale, mis pole pikemas perspektiivis enam võimeline ilma selle rahata eksisteerima.

Nõnda pankrotistus näiteks viis aastat tagasi Sotsiaalpank, kust valitsus otsustas hakata riigi raha välja viima. Pajula hinnangul saab võimalikku ebatervet konkurentsi vältida läbipaistvate reeglite kehtestamisega kõikidel konkurssidel.

Investeerimispanga Hansa Investments juhataja Joakim Helenius tunnistab, et Ühispanga ettekujutus ärieetikast erineb tõepoolest Hansa Investmentsi ja paljude välisfirmade omast. Ta ei nõustu täpsemalt kommenteerima, millised on Ühispanga eksimused.

Ühispanga Tallinna regiooni juht Riho Rasmann ei pea altkäemaksu andmist tõenäoliseks.

«Kui üks kord altkäemaksu võtad, siis saavad sellest varem või hiljem kõik teada. Siis on väga nadi edasi elada,» nenidb ta.

Rasmanni sõnul peaks konkursside altkäemaksuga võitmiseks kinni maksma liiga palju inimesi ja selline risk oleks arutu.

Ta võrdleb kontsernikontode konkurssi iludusvõistlusega. Ka seal on kõik konkurendid ilusad ja valik tehakse isikliku sümpaatia põhjal.

Rasmann kõneleb, et Tallinna ja Tartu kontsernikontode võitmine on Ühispangale pigem imid?iküsimus. Koos linnadega on oma raha Ühispanka toonud ka mitmed eraettevõtted.

Joakim Helenius märgib, et Eesti parim müügiartikkel teiste Ida-Euroopa riikide hulgas on olnud usaldus ja kõrge ärieetika.

Heleniuse sõnul on Eesti arengut silmas pidades väga oluline, et ettevõtted säilitaksid kõrge ärieetilise taseme. Enamik on seda suutnud, leiab ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:10
Otsi:

Ava täpsem otsing