Rõivatööstuse ühinemiskõnelus saab järje

«Tulemus oleks ka see, kui jõutaks kokkuleppele, et sel aastal ei ühine,» arutleb Klementi nõukogu esimees Ardo Kamratov. Ta usub kindlalt, et läbirääkimised mingil hetkel algavad. «Teatud ajahetkel oleks ühinemine kasulik ja vajalik,» lausub Kamratov.

Ka Baltika juhatuse esimees ja suuraktsionär Meelis Milder kinnitab, et tema uks ei ole läbirääkimisteks kinni. Tema olekust võib aga välja lugeda, kuivõrd häirivad on ajakirjanduse spekulatsioonid pärast Klementi nõukogu liikme Tambet Mägi initsiatiivil toimunud kohtumisi kahe rõivatööstuse ühinemisteemal. Mägi on ühtlasi nii Klementi kui ka Baltika aktsionäri AMG Investeeringute juhatuse liige. Fakt on see, et üldiselt vähekaubeldavate Baltika ja Klementi aktsiatega on eelmise kuu üksikutel päevadel kaubeldud üllatavalt aktiivselt. AMG Investeeringud ostis selle aasta algul 10 000 Baltika ja 6000 Klementi aktsiat ning jaanuari lõpus müüs osa Baltika aktsiatest. Mägi sõnul esindab ta ka ühe Klementi aktsionäri huve, kes kasutab aktsiatehinguteks Tallinna Panga Varahalduse kontot.

Eelmisel aastal loodud AMG Investeeringute aktsiatest kuulub 65 protsenti toiduainetetööstuse kontserni ETFC Grupp osanikule ASile Epeks. Firma loomise eesmärk oli vaba raha tulusam investeerimine, selgitab Epeksi juhataja Toomas Kõuhkna. AMG Investeeringute aktsiakapital on 40 miljonit krooni.

Ardo Kamratov kinnitab, et Mägi kohtumised Milderiga oli investeerimisfirma initsiatiiv. Mägi ise räägib kahe ettevõtte ühinemisel tekkivast sünergiast, mis on talle tuttav toiduainetetööstuste liitumisest ETFC Grupiks. Baltika ja Klementi ühendamine ei ole meie huvi, vaid tema töö, puhkeb naerma Toomas Kõuhkna, vastates küsimusele, kas rõivatöösturite liitumisest on huvitunud ka Epeks.

Esimest korda rääkis Tambet Mägi Meelis Milderiga rõivatööstuste võimalikust ühinemisest eelmise aasta lõpul. Järgmisel ja seni viimasel kohtumisel selle aasta esimesel nädalal sai Mägile selgeks, et ühinemisest pole praegu mõtet edasi rääkida. «Selleks kulus kakskümmend sekundit, edasi lobisesime niisama,» märgib Mägi.

Jaanuari keskel jõudis uudis kohtumistest ajakirjandusse, mille järel Klementi mitmesajapealine õmblejate pere herilasepesana kihama hakkas. Juhatuse esimees Madis Võõras meenutab, et oli uudise avaldamise päeva hommikul sunnitud pidama ärevil naistöötajaile rahustava kõne. «Midagi ju tegelikult ei toimunud,» resümeerib ta.

Ühinemisest peaks pikas perspektiivis olema aga huvitatud nii Baltika kui Klementi.

Meelis Milder on seadnud eesmärgi arendada Baltikast Läänemere regiooni arvestatav rõivatootmise ja -kaubanduse kontsern. Skandinaavia rõivatootjate esikümnesse pääsemiseks on piirjoon aga miljardikroonine aastakäive. Baltika grupi, mis hõlmab nii tootmist kui kaubandust, eelmise aasta käive oli sellest veerand.

Kuna Baltika areng ei ole piisavalt kiire isegi senise tempo juures, kui käive on aastaga kolmandiku võrra kasvanud, on ühinemine üks arenguvõimalus.

Milder tunnistab, et Klementi tugev külg on hea tootmispotentsiaal -- ruumikas tehasehoone Mustamäe piiril väljaõppinud õmblejatega. Tootmisvõimsus ongi Baltika Achilleuse kand, sest Veerenni tänava hoones ei jõua enam nii palju rõivaid õmmelda, kui kaubandusgrupp müüa suudab.

Baltika tugev müügistruktuur peaks aga huvitama just Klementit, kelle toodangus on suur osa allhanketöödel Soome firmale PTA Grupp. Madala kasumimarginaaliga allhange kindlustab ettevõtte tööga, aga ei anna börsiettevõttele vajalikku majandusnäitajate kasvu.

Ardo Kamratov lubab, et sel nädalal otsustab Klementi nõukogu, kas ja millistel tingimustel oleks ettevõte nõus Baltikaga ühinemist arutama. «Seni rääkis iga nõukogu liige oma mätta otsast, aga ühist platvormi ei olnud,» selgitab ta.

Kolmeliikmelisest Klementi nõukogust peaks olema Baltikaga ühinemise suhtes ükskõikne endine Tallinna Panga nõukogu esimees Guido Sammelselg, kelle väitel on kõik temaga seotud firmad müünud neile kuulunud Klementi aktsiad möödunud aastal.

Klementi nõukogu esimees Ardo Kamratov ja Tambet Mägi on aga teatanud avalikult oma huvist alustada ühinemisläbirääkimisi. Kusjuures võib eeldada, et Mägi kontakt Meelis Milderiga ei toimunud Kamratovi teadmata. «Kamratov on mootor, kes seda tüüpi asju vedas,» kommenteerib mitteametlike ühinemisläbirääkimiste algust üks varem Klementiga seotud olnud isik.

Peale eriarvamuse ühinevate ettevõtete väärtuste osas võib ettevõtete ühendamisel osutuda valulapseks üks Kamratovi ja Milderi varasem ühine ettevõtmine. Neli aastat tagasi ristusid nende teed Esttexpangas, mis hiljem Arengupangaks ümber nimetati ja Sotsiaalpangaga liituma oli sunnitud. Seda poolt aastat, mil üheskoos panka tehti, ei meenuta kumbki rõõmsa naeratusega.