Kohalik väärtpaberiturg usalduskriisis?

Turul valitsev usaldamatus ja ebakindlus on muutnud kohaliku aktsiaturu äärmiselt loiuks ja väheefektiivseks. Investorite huvipuuduses langes Tallinna börsi ja vabaturu nädalakäive aastavahetuse aegsele tasemele. Sellest väiksest käibestki annab turuosaliste sõnul enamuse maaklerite omavaheline kauplemine, tavainvestorid on turult eemale tõmbunud ja ootavad investeerimiskliima selginemist. Kauplemishuvi puuduses langesid enamiku börsisüsteemi aktsiate hinnad.

Nädalaga suutsid plussi jääda vaid kolm aktsiat, erastamisväärtaber ja Hüvitusfondi I-seeria obligatsioon. ÄP indeks kukkus kõigil viiel päeval, kokku 7,67% ja lõpetas nädala käesoleva aasta madalaimal, 719,27 punkti tasemel.

Järjest väiksemaks muutuvad käibed ja langevad hinnad annavad tunnistust, et suuremal osal investoritest puudub hetkel igasugune huvi kaubelda. Hindade langust kommenteerides ütles üks maakler, et turul puudub ostuhuvi, müüjaid on eri põhjustel aga alati.

Eesti aktsiaturgu pidurdabki praegu kõige rohkem köitvate ja usaldusväärsete uudiste puudumine. Mõjuvust on vaja kahes eri suunas. Kohalikele investoritele oleks vaja rohkem selgeid ja üheselt mõistetavaid positiivseid uudiseid, mis taastaks nende usu Tallinna börsi ja sellel kaubeldavatesse ettevõtetesse. Välisinvestorite huvi äratamiseks on aga vaja jätkuvat makromajanduslikku edu ja tähelepanuäratavaid ettevõtteuudiseid. Välisinvestorite tagasipöördumiseks on lisaks sisemaistele uudistele vaja ka rahvusvaheliste turgude stabiliseerumist.

Tallinna börsi asutamisel rõhutatud tavainvestorite kesksus kipub viimasel ajal aga kaduma. Ettevõtete tasandil käib mäng huvipakkuva informatsiooni valdajate vahel. Lekkivat informatsiooni kasutavad ära investorid, kel võimalus lühikeste intervallidega (ühe päeva vältel) kaubelda. Suuremaid portfelle käsutavad spekulandid suudavad aga praegust õhukest turgu ära kasutades seda vajalikus suunas liigutada. Kohati üsna masendavat olukorda saab leevendada turgu läbipaistvamaks ja efektiivsemaks muutes.

Turu läbipaistvusele vastutöötava ettepanekuga tuli välja Hansapank, kes teatas, et avaldab edaspidi majandustulemusi vaid kord kvartalis. Ettepanekuga läksid pikemalt mõtlemata kaasa ka Tallinna Pank ja Forekspank. Kavatsus sai aga vastulöögi börsilt ja Eesti Pangalt. Eesti Pank andis mõista, et pruugi nõustuda pankade sooviga lühibilansse mitte avalikustada. Et mitte sattuda vastuollu börsireglemendiga, on pangad kohustatud sel juhul kuutulemused avaldama ka börsil.

Ühispank ja Hoiupank avaldasid reedel kella kahe paiku oma jaanuarikuu majandustulemused. Teiste pankade tulemuste varjamine tekitab aga tahes-tahtmata küsimuse, kas äkki ongi midagi varjata. Igatahes ei saa kuidagi nõustuda põhjendusega, et kord kvartalis avaldatavad majandustulemused muudaksid börsi vähem emotsionaalseks ja kõikuvaks. Spekulatsioonid ja siit-sealt imbuv informatsioon annab pigem loodetule vastupidise efekti.

Tulemuste kvartaalse avaldamise ümber käiv võitlus peaks lahenduse saama sel nädalal. Uusi piirjooni hakkab võtma Baltika-Klementi juhtum, ilmselt lisandub täiendavat informatsiooni Hoiu- ja Hansapanga ühinemise osas. Lootuses, et Iraagi kriis ei tekita uut kaost maailma finantsturgudel, võib lähiajal oodata kohaliku turu positiivset arengut.