Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Infotehnoloogia- avariid on kulukad
Peale hunnikusse (vanasti öeldi «parteisse») astumist kulub enda puhastamiseks rohkem aega, kui oleks kulunud ette vaatamiseks.
Teisiti öeldes -- odavam on avariid vältida kui selle tagajärgi kõrvaldada. See lihtne aritmeetika kehtib tihti ka infotehnoloogia puhul.
Mida siis ikkagi teha avarii korral?
Mõistlik vastus sellele küsimusele võiks kõlada näiteks nii: «Kuna ma salvestan oma tööd regulaarselt iga N minuti tagant (tihedamini pole mõtet, sest tean, et see on tülikam kui vahepealse töö uuesti sisseviimine), siis ma võtan oma hästi kaitstud koopia ja jätkan esimesel sobival võimalusel, olles kaotanud mulle vastuvõetaval määral aega». Vastuste skaala raskekaalulises osas on sellised väited nagu: «Tõsisema avarii puhuks on meil taasteplaan, mida igaüks teab ja mida on ka alles hiljuti uuesti enamiku osavõtjatega läbi mängitud. Probleeme on kindlasti, aga firma jääb püsima».
Mõeldav, kuigi tänapäeval vähetõenäoline on ka «Meil pole arvutis midagi olulist. Avarii korral kutsume tuttava ja susserdame rahulikult edasi».