Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mida teha, kui laivõrk jääb liiga aeglaseks

11. veebruar 1998, 00:00

Seekord siirdume kohtvõrkude juurest keerukamate koosluste, laivõrkude juurde. Need eri kohtvõrke siduvad ühendused võivad olla nii otsesed kui kaudsed. Viimase alla kuuluvad ka Interneti püsiühendustest moodustatud virtuaalsed privaatvõrgud, mis on madalama hinna tõttu laialdast kasutust leidmas.

Laivõrk on vahend, mis võimaldab infot koguda ja kasutada kogu organisatsiooni ulatuses võrdsetel alustel. Kogu organisatsiooni jaoks olulist informatsiooni on seejuures otstarbekas säilitada tsentraliseeritult, vastavates serverites, kuid kasutada hajutatult, võrgu töökohtadel.

Iga parandus või täiendus tsentraalses andmebaasis jõuab kohe kõikide infokasutajateni. Sel juhul ei teki täna veel nii tavalisi, kuid täiesti ebanormaalseid olukordi, kus inimese aadressi muudatus ei jõua sama organisatsiooni eri allüksusteni. Selliseid infoloogilisi probleeme on isegi Eesti pankadel.

Serveritel on ka laivõrkudes oluline roll täita. Serveri jõudlus peab olema vastavuses teenindavate kasutajate hulgaga.

Laivõrkude läbilaskevõime on teiseks kitsaskohaks, mida on lihtne avastada. Kohtvõrke siduvad pikad sidekanalid kipuvad olema hoopis aeglasemad kui piiratud ulatusega kohtvõrgud. Seetõttu on laivõrkude omadused paljus määratud nimetatud sidekanalite kiiruse ehk läbilaskevõimega. Kui serveri kasutamine samast kohtvõrgust on igati normaalne, kuid laivõrgu kaugemast osast (teisest kohtvõrgust) piinavalt aeglane, on viga vaja otsida eelkõige andmesidest kahe laivõrgu vahel, toimugu see siis otsese füüsilise või virtuaalse kanali kaudu.

Kuna sidekanalite hind on sõltuvuses sidekanali pikkusest ja läbilaskevõimest, tuleb majanduslikel kaalutlustel enamasti teha kompromiss kiiruse ja hinna vahel. See seab omakorda kitsendused kogu laivõrgu ulatuses kasutatavale võrguprotokollile.

Kohtvõrgu protokollid, mis on kohtvõrkude piires kiireimad ja seni ka levinuimad, jäävad aeglaste laivõrguühenduste puhul hätta. Parimast küljest laivõrkudes kasutamises näitab end Interneti ehk TCP/IP protokoll. Firmad, kes oma võrguteenused selle protokolli kasutamisele on üles ehitanud, ei pea muretsema teenuste kättesaadavuse üle kogu võrgus. TCP/IP kaotab enamuse kohtvõrkudega seotud piirangutest, luues võrdsed võimalused töö tegemiseks laivõrgu kogu ulatuses.

Saab luua ka ajutisi, kuid täiesti täisväärtuslikke laivõrguühendusi modemi ja telefonivõrgu kaudu. Virtuaalse privaatvõrgu korral saab ajutise ühenduse luua ka tavalise Interneti sissehelistamisteenuse kaudu.

See tähendab, et raamatupidaja saab aruande valmis ka kodust haige lapse juurest, müügimees pääseb laoseisudele ligi otse kliendi juurest, direktor võib firma tööga kursis olla ja seda juhtida ka väliskomandeeringus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:11
Otsi:

Ava täpsem otsing