Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ministritel on õigus hüvitusele

10. veebruar 1998, 23:00

Valitsuse seaduse järgi makstakse ministrile hüvitust, kui tema vabastab peaminister ja ta ei lähe kohe tööle riigikogusse. Kui minister lahkub omal soovil või jätkab riigikogu liikmena, ei saa ta sentigi. Robert Lepikson keeldus ise lahkumisavaldust kirjutamast ja lasi selle vormistada peaminister Mart Siimannil.

Enamik ministritest pole ülaltoodud tingimuste puudumise tõttu hüvitust saanud või on saanud seda vaid paari kuupalga ulatuses.

Poole aasta palga sai Riivo Sinijärv, kui ta 1997. aasta aprillis lahkus siseministri ametist. Kokku 100 800 kroonist jäi tulumaksu mahaarvamise järel kätte 75 000 krooni. Sinijärv lõpetas hüvituse eest korteriremondi, sõitis lastelastega mööda Eestit ja ostis häid kriminulle.

«Kui saad väga ootamatult lahti, nagu Lepikson näiteks sai, ega siis paugupealt ei leia korralikku töökohta,» on Sinijärv pragmaatiline. «Mingi aeg läheb taastumiseks ja ringivaatamiseks ja see nõuab raha.»

Praegu töötab Sinijärv oma kodus, Harju tänavas kirjanike majas, olles konsultant euroliidu küsimustes. «Ministri amet andis palju häid kontakte, sealhulgas ka väliskontakte,» nendib Sinijärv.

Endine sotsiaalminister Toomas Vilosius pahvatab hüvituse kohta: ei mina ei saanud mitte midagi, ei pidanudki saama.

Vilosius oli üks kuuest Reformierakonna ministrist, kes 1996. aasta lõpus omal soovil ja korraga ametist loobusid. Koos temaga lahkusid valitsusest sentigi saamata Andres Lipstok, Märt Rask, Siim Kallas, Kalev Kukk ja Jaak Aaviksoo.

«Siiski, järsku ma mingi aastapreemia sain, ühe kuupalga ulatuses,» tuleb Vilosiusele midagi meelde. Ühe kuupalga suurune aastapreemia meenub ka endisele haridusministrile Jaak Aaviksoole.

Ministri palk oli Aaviksoo arvates üsna väike ja tema elujärge see ei parandanud. Tartus elav Aaviksoo sai iga kuu 3500 krooni üürikorteri pidamiseks. Et tema nõudmised elamistingimuste suhtes olid kõrgemad, maksis ta korterile omast taskust peale.

Endine välisminister Siim Kallas läks 1996. aasta lõpus tagasi parlamenti ja hakkas kohe saama parlamendiliikme kõrget palka.

«Mõõtmatult ebaõiglane ministri suhtes,» võrdleb Kallas ministri ja riigikogu liikme tagatisi. Tema sõnul on täiesti ebaloomulik, et fraktsiooni esimees saab rohkem palka kui peaminister. Reformierakonna fraktsiooni esimehena saab Kallas praegu kätte 18 000 krooni kuus. Peaminister Mart Siimann saab sama ajal 16 000 krooni.

Palgasuhe on riigikogu kasuks ka ministri ja riigikogu lihtliikme tasandil. Minister saab kuus kätte 12 500 krooni, riigikogu lihtliige koos esinduskuluga 13 000 krooni.

16 000 krooni sai ametist lahkudes endine teede- ja sideminister Kalev Kallo, kes otsis kaks kuud tööd.

1995. aastal teede- ja sideminister olnud Kalev Kallo sai ministrina 8000 krooni põhipalka ja 2500 krooni esinduskuludeks.

Tema apteekrist abikaasa, kellele kuulub Õismäel paar apteeki, teenis sel ajal rohkem. Kallo ei häbene öelda, et naine pidas teda üleval ja midagi säästa nad Kallo palgast ei saanud.

Uues töökohas Tallinna transpordiametis hakkas Kallo saama viissada krooni rohkem. «Ma ütlesin kohe, et tulen ainult siis, kui hakkan natuke rohkem teenima kui minister. Noh, linnapea pani mulle siis 500 krooni palgale otsa.»

Enne ministri ametit oli Kalev Kallo Tallinna Linnaehituse ME direktor 7000kroonise kuupalgaga. Kuid ta sai peale selle päris head raha Merelaevanduse ehitusnõunikuna -- millest ta ministriks hakates oli sunnitud loobuma.

Tallinna abilinnapeana saab Kallo nüüd jälle sama palju palka kui minister, see on 16 800 krooni. Lisaraha tuleb aga linnaaktsiaseltside nõukogudesse kuulumise eest.

«Minister pidi tõlkes olema rahva teener. Võib ju küsida, kas rahva teenril üldse mingit garantiid peab olema?» küsib endine põllumajan-dusminister Ilmar Mändmets.

«Minu ajal oli ministri palk 4000--5000 krooni madalam sellest, mis riigikogu liige sai. Võrreldes sellega ma kaotasin kõvasti,» sõnab Mändmets.

Ministri ametist loobudes kaotas Mändmets üksnes elamistingimustes. Ministrina elas Mändmets Lembitu hotellis kesklinnas. Riigikogu liikmeks saades kolis ta ümber hotelli Tallinn ja on nüüd Mihkli hotellis, mis on pisut kehvema tasemega ja ei asu otse linnasüdames.

Endine teede- ja sideminister Kalev Kukk kaotas oma sõnutsi ministriks oldud ajaga 13 kuud riigikogu liikme staa?i, kaotas palgas, pikema puhkuse ja vaba aega.

«Ministri palk peaks olema kaks korda kõrgem kui riigikogu liikmel, nii umbes 25 000 krooni,» arutleb Kukk. «Töökoormus ja vastutus on suuremad.»

Kõige altruistlikum minister oli vandeadvokaat Märt Rask, kes oli 1996. aasta jooksul siseminister. «Seda aasta ja ühe kuulist valitsuses olekut nimetaksin ma hellitavalt sponsorprojektiks Eesti riigi suhtes,» räägib Rask.

Ta tunnistab, et mitmed kliendid jäid ministriaasta jooksul teenindamata, kuid ta ei kaotanud neid. Ühte on Rask pärast ministriks olemist märganud. Kriminaalasjades tema poole enam ei pöörduta, sest kardetakse siseministri oreooli.

«Minu juurde ei ole tulnud enam tapjad, vägistajad, moosivargad ja muu kriminaalne kontingent. Ega ma selle üle väga kurvasta,» lisab Rask.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 17:11
Otsi:

Ava täpsem otsing