Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsusasutused viiakse Tallinnast välja
Pealinnast välja viidavate valitsusasutuste nimekiri avalikustatakse Aru sõnul pärast valitsuse heakskiitvat otsust.
Millal valitsus riigiasutuste Tallinnast väljaviimist arutab, ei ole teada, kuid ilmselt teeb ta seda enne kevadet, lausus Aru. Ta lisas, et ümberasumine läheb lahti pigem järgmise aasta alguses, sest selle aasta riigieelarves pole selleks veel raha.
«Eelistame pealinnast ära viia neid asutusi, kes on suhteliselt iseseisvad ega vaja pidevat kontakti keskasutusega,» jätkas Aru. Ta lisas, et kindlasti ei hakata Tallinnast välja viima terveid ministeeriume, vaid inspektsioone, ameteid ja muid hallatavaid riigiasutusi.
Samuti hakatakse iga järgmise loodava riigiasutuse puhul vaatama, kas poleks otstarbekas ta asutada väljaspool Tallinna.
Peamine riigiasutuste ümberasutamise eesmärk on hajutada riigivalitsemine üle Eesti, nagu on korraldatud mitmes Euroopa riigis.
Aru sõnul ei anna asutuste Tallinnast äraviimine rahalist kokkuhoidu, pigem tuleb arvestada lisakuludega. Ühe ametniku n-ö ümberistutamine Tallinnast mujale maksab umbes pool miljonit krooni, ütles Aru.
Samas näitavad Aru teatel välismaa kogemused, et asutuse ümbersiirdamisel läheb uude kohta kaasa vaid viiendik töötajatest, ülejäänud leitakse kohapealt.
Aru sõnul võib riigivalitsemise detsentraliseerimine toimuda ka ainult üksikisiku tasandil, kus näiteks Võrus töötab üks ametnik keskasutuse heaks.