Kas Eestis on olnud piisav väärtpaberi- järelevalve?

Artikkel

- Uudised
- 12. veebruar 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas Eestis on olnud piisav väärtpaberi- järelevalve?
Väga ebapiisav. Institutsioon on ole- mas, aga selle toimimine on minu jaoks väga küsitav. Õhus olnud case'e ei ole suudetud kusagile viia. Tulemust nende töös on väga raske näha.
Me võime küll rääkida, et meie turg on tugevam kui lõunanaabritel, samas on lõunanaabrite väärtpaberijärelevalve tunduvalt tõsisemal tasemel.
Vahepealne plaan viia ta välja rahandusministeeriumi alluvusest ja siduda pangainspektsiooniga võiks tööd tõhustada. Pangainspektsioon on näidanud, et ta on töövõimeline organisatsioon. Need kaks inspektsiooni võiksid käsikäes olla. Sinna juurde võiks ehk ka kindlustusinspektsiooni kaasata.
Ta on üpriski nõrk, kuigi viimasel ajal on hakanud siiski sõna võtma. Aga liiga aeglaselt. Käivitamisprotsess ei ole muidugi lihtne, aga on vaja rohkem julgust. Ei tohiks tekkida selline asi, et mõned on väljaspool kriitikat.
Seadusandlus on vaja paika panna. Praegu omab õigust firmasid kontrollida ainult maksuamet. Pangandusinspektsioon võib ainult finantsinstitutsioone kontrollida. Täpselt samamoodi väärtpaberiinspektsioon, kui keegi keeldub talle andmeid andmast, tal puudub mehhanism, millega andmeid nõuda. Kui keegi tahab ta kuu peale saata, on selleks võimalus olemas.
Ei ole, millega võrrelda. Teinekord tun-dub, et järelevalve ei ole piisasv -- tuleb meelde Ühispanga näide eelmisest aastast, kus lihtsalt loobuti uurimisest. Praegu ma ei näe probleeme.
Pigem on probleem sõltumatuses, kuhu alla ta võiks kuuluda. Kas rahandusministeerium just kõige õigem on. Üks võimalus on ühendada ta pangajärelevalvega. Teine, et ta allub otse parlamendile. Eesti on väike maa. Võib-olla on õige, et turuosalised ise korraldavad selle kontrolli. Siiski tundub praegu, et asja annab parandada.
Praegu Eestis ikka sellist väärtpaberijärele-valvet ei ole, nagu näiteks Ameerikas, kus Securities Commission'it kardetakse nagu tuld. Struktuur peaks olema tunduvalt tugevamal järjel. Väikeinvestorite huvide kaitsmiseks on asi ju loodud, ja teistpidi siseinfo kontrollimiseks. Ilmselgelt ei ole väärtpaberiametil praegu piisavat jõudu ja autoriteeti tegelemaks selliste küsimustega.
Kuna väärtpaberiturg on suhteliselt väike, ei oskagi igasuguseid asju ette näha. See on ka üks põhjus, miks võivad vahel tekkida kõhklused, et väärtpaberijärelevalve ei ole sellisel tasemel, nagu te peaks olema . Teine pool on börsi pool, mis peab jälgima seda, et börsi liikmed täidaksid börsi reegleid.
Iga asja annab paremini taha, kuna see on ka esimene börs Eesti ajaloos, eks me kogu aeg õpime. Kunagi ei saa kõiki asju ette näha.
Hetkel kuum