Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Treeningute alustamisele eelnev analüüs
Kui te pole pikemat aega spordiga tegelnud ja nüüd otsustate alustada uuesti treeninguga, tasub arvestada järgnevate iga kehakultuuri valdkonnaga tegelemiseks sobivate nõuannetega, mis aitavad teil vältida ootamatuid tervisehädasid.
- Esmalt tuleks endalt küsida -- kas ma olen terve?
Juhul kui on mingeidki probleeme tervisega, tuleks eelnevalt kindlasti konsulteerida arstiga ning vajadusel lasta teha teste oma kehaliste võimete hindamiseks. Tulemuste alusel saab määrata just teile sobiva treeningukoormuse.
- Võimalikud tervisehäired, millele peaks pöörama tähelepanu:
-kõrgenenud vererõhk;
-valud südamepiirkonnas;
-kiire väsimine;
-valud liigestes või seljas.
Treenimine on vastunäidustatud ka mitmete ägedas faasis haiguste puhul.
Juhul kui tunnete end tervena ning olete leidnud endale sobiva treeningupaiga, oleks mõistlik siiski alustada ettevaatlikult. Treeningukoormuse valikul tuleb arvestada oma vanust, treenitust ning ka seda, mida tahate saavutada.
Treenimine tuleb katkestada või koormust oluliselt vähendada, kui treeningu käigus tekib kas peavalu, iiveldus, nõrkus, koordinatsioonihäired või silme ees läheb mustaks.
- Kui olete juba treeningutega alustanud, tuleks sellega olla võimalikult järjepidev.
Normaalse koormuse annab sagedus, kui treenite kolm kuni neli korda nädalas 40--60 minutit korraga.
Parima tulemuse võib saavutada variandiga, kui kombineerite jõusaalitreeningu aeroobse treeninguga (aeroobika, metsajooks, ujumine jms).