Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti on hädas suvise maailmanäitusega

    Lissaboni maailmanäitus avatakse 21. mail ja see kestab kuni septembri lõpuni. Majandusministeeriumi väliskaubanduse osakonna juhataja Tiit Reiman ütles, et Eesti osalemise esialgne eelarve on 7,25 mln krooni, millest 5,5 mln tuleb riigilt.
    Reimani sõnul on ministeerium eraldanud seni maailmanäitusest osavõtmiseks 500 000 krooni, sellest on kasutatud 245 000 krooni.
    Maailmanäituse Eesti korralduskomitee esimees on majandusminister Jaak Leimann, konkreetse tööga tegeleb korralduskomitee esimehe asetäitja Ignar Fjuk. «Mulle tundub, et ekspositsioon kukub päris kenasti välja, aga mures olen seetõttu, et aeg jookseb,» rääkis Leimann. «Annaks jumal, et me õigeks ajaks valmis jõuame.»
    Ignar Fjuk tunnistas, et maailmanäituse ekspositsiooni püstipanemisega läheb kiireks, kuid ta lubas, et sellel nädalal selguvad riigihankekonkursi tulemused eksponaatide paigaldaja leidmiseks.
    Fjuk möönis, et tal on majandusministeeriumiga töövõtuleping, mis toob talle iga kuu puhtalt 3000 krooni sisse. Lisaks on ta palganud sekretäri ja hankejuhi administratiivse töö tegemiseks.
    «Mind aitab see, et olen selle ala inimene,» põhjendas Fjuk tegelemist maailmanäituse ekspositsiooni koostamisega.
    Tiit Reiman ütles, et kiiremas korras tuleb leida sponsorid, et Eesti esinemine maailmanäitusel võimalikuks saaks.
    Esialgu on vajaminevast summast puudu 1,8 miljonit krooni. «Kui ei tule välja, läheme küsime valitsuse reservfondist,» lausus Reiman.
    Reiman leidis, et kuna maailmanäitusel on kandev mereteema, võiks osalemisvõimalust pakkuda Helsingi ja Stockholmi liinidel sõitvatele Eesti laevafirmadele.
    Rootsi ja Soome vahet sõitvate E-Liini ASi ja ASi Hansatee turundustöötajad ütlesid reedel, et nemad pole kuulnudki võimalusest osaleda maailmanäitusel.
    Eesti kuluprognoos maailmanäitusel osalemiseks suurenes eelmise aasta lõpul ligi poole võrra, kui Leedu loobus Eestiga ühise paviljoni sisustamisest.
    Tiit Reimani sõnul on suuremad kulutused näituse konstruktsioonide ehitamine, mis läheb maksma 2,39 miljonit krooni ja ekspositsioonis kasutatav multimeedia, mille maksumus on 1,25 miljonit krooni. Sõidurahaks on ette nähtud veidi üle miljoni krooni, ütles Reiman.
    Ignar Fjuk märkis, et väga kallid on ekspluatatsioonikulud, mis Eesti 624 ruutmeetri suuruse näitusepaviljoni kohta maksavad 100 000 dollarit ehk 1,4 miljonit krooni. Teist samapalju läheb maksma kaheksa giidi palkamine, lausus Fjuk.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.