Tööstuskoda sekkus maareformi

Sel nädalal peaks riigikogu maaelu komisjon hakkama arutama Eesti kaubandus-tööstuskoja ettepanekut, mille järgi saaksid n-ö vana hinnaga maad osta kõik isikud, kes on maa erastamise avalduse esitanud enne 1998. a 1. jaanuari.

Kaubanduskoja pöördumise ajendiks on paljude ettevõtjate arvamus, et omavalitsused viivitavad praegu meelega maa erastamiste avalduste rahuldamisega, sest järgmisel aastal hakkab kehtima kõrgem hind ja siis on omavalitsustel võimalik maa müügist tunduvalt rohkem teenida.

Praeguse korra järgi on kuni selle aasta lõpuni maa ostueesõigusega erastamisel müügihinnaks 1993. aasta maksustamishind.

1999. aastast võib maa maksustamise hind olla juba kuni kümme korda kõrgem.

«Meie ettepaneku kohaselt peaks maa erastamisel 1993. a maa maksustamise hind laienema ka kõigi nende isikute suhtes, kes on esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse ettenähtud tähtajaks, s.o 1. jaanuariks 1998,» selgitas avalduse sisu kaubanduskoja peadirektor Toomas Tamsar.

«On alust arvata, et kohalikud omavalitsused ei jõua selle aasta jooksul kõiki avaldusi läbi vaadata,» öeldakse kaubanduskoja kirjas. «Seetõttu on väga tõenäoline, et paljud ettevõtted ei saa 1998. aasta jooksul maad erastada ning neist mitteolenevatel põhjustel peab seda tegema hiljem hoopis teistsugustel tingimustel.»

Tamsari sõnul on probleem eriti terav Tallinnas. «Mitte keegi linnavalitsusest ei oska öelda, millal avalduste menetlemisega ühele poole saadakse,» nentis Tamsar. «Samuti ei avalda nad, kui palju avaldusi on praegu juba töös.» ÄP