Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uued tuuled vanas Itaalias

16. veebruar 1998, 00:00

Itaalia peaminister Romano Prodi, kes hiljuti külastas Eestit ja võõrustas Venemaa presidenti Boriss Jeltsinit, on asunud aktiivselt suhtlema endise idabloki reformiriikidega. Küllap oskab see Euroopa vanimaid kultuurriike, mis ise on teinud sel sajandil läbi tohutu arengu, seetõttu paremini hinnata arenevate turgude võimalusi.

Selle sajandi algul oli põllumajandusliku Itaalia elatustase madalam kui paljudes praeguse Kolmanda Maailma riikides ja rahvast 30--40% oli kirjaoskamatu. Nüüd on riik tõusnud maailma kuuendaks majandusriigiks, mille sisemajanduse kogutoodang (SKT) on 1008 mld dollarit. Keskmine eluiga on itaalia naistel 81,4 ja meestel 75,1 aastat, millega ta edestab näiteks Soomet, kus need on vastavalt 80,1 ja 73.

Tänu edukale arengule on Itaaliast saanud loodava Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) üks esimese ringi kandidaate. Peaminister Prodi valitsemise ajal on ebastabiilsest ja nõrgast liirist kujunenud Euroopa üks tugevamaid valuutasid ja kunagine ülikõrge inflatsioon on alanenud alla 2%. Jätkuvalt on langenud kõrged intressimäärad, mis on olnud nuhtluseks 350 000 väike- ja keskmisele ettevõtjale, kellele Itaalia võlgneb tänu oma majandushüppe eest.

Itaalia ajalehed kutsuvad EMUsse pääsu Itaalia «Euroopasse minekuks». See on pälvinud üldrahvaliku tähelepanu ja küsitlustel pooldab EMUga liitumist 80% rahvast. «Eurooplaseks saamisega» seostab rahvas ekspordi kasvu, tugevat valuutat, paremat hõivet, moodsamat infrastruktuuri, paremat haldus- ja kohtusüsteemi ning haridust, aga samuti jõulisemat võitlust kuritegevuse ja korruptsiooni vastu.

Ühtlasi loodavad inimesed, et eurooplus «aitab Itaalial vabaneda Euroopa rongi punase laterna osast ja tõsta riigi rahvusvahelist prestii?i».

Praegu täidab riik rahaliitu pääsemise viiest nõudest nelja. Kuid viienda nõude täitmine, mille järgi riigivõlg ei tohi ületada 60% SKTst, on üsna lootusetu, sest praegu on see 123% ja 60 protsendini jõutakse parimal juhul aastaks 2014.

Nüüd on põhiküsimused: 1) kas Itaalia suudab täita EMU nõuded pikemas perspektiivis ja 2) kas see tohutu võlakoorem võib nõrgestada tulevast ühisraha eurot.

Kuigi viimasel ajal näis Itaalia pääs EMUsse üsna kindel, on viimasel kuul alanud tema vastu teravad rünnakud. Rünnakut alustasid Hollandi tipp-poliitikud, kellele on sekundeerinud Saksa mõjuka keskpanga juht Hans Tietmayer, rahandusminister Theo Waigel ja oluline arvamuskujundaja Frankfurter Allgemeine. Lisaks tsiteeris Briti Financial Times hiljuti kõrget Briti ametnikku, et peaminister Tony Blairi USA-visiidi ajal olevat maailma mõjukaim pankur, USA keskpanga juht Alan Greenspan hoiatanud Itaalia EMUsse pääsu eest.

Kindlasti mõjutavad nii Hollandis kui ka Saksamaal arvamust selle aasta valimised, kus EMU ja Itaalia osavõtt sellest ning euro tugevus on kesksed vaidlusteemad.

Näiteks Saksamaal arvab 70% rahvast, et Itaalia kaasamise korral kujuneb euro praegusest Saksa margast nõrgemaks valuutaks.

Mitmes Euroopa riigis peljatakse veel, et tulevane Itaalia valitsus võib riigivõla vähendamiseks nõrgestada liiri ning et Itaalia valitsus ei saa keerulise sisepoliitilise olukorra tõttu läbi viia pikaajalisi riigieelarve reforme.

Oma taktika kohaselt on Itaalia asunud liidus Prantsusmaaga taotlema «poliitilist» EMUd, samal ajal kui Saksamaa ja Holland tahavad «majanduslikku» EMUd, kus tugeva majandusega riikidel oleks suurem roll kui poliitikutel.

Võitlus käib kuni maikuuse otsustamiseni ning ma arvan, et otsus tehakse poliitiline, mis tähendaks Itaalia võitu. Nii omandab ta otsustavama hääle Euroopa asjades, mis ei pruugi paljudele meeldida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing