Omavalitsustest puudub ülevaade

Artikkel

- Uudised
- 16. veebruar 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Omavalitsustest puudub ülevaade
Augustis lahkus kohalike eelarvete talitusest järjekordselt üks noor spetsialist ja tema asemele pole kedagi leitud. Arvutisüsteem aga andmeid operatiivselt analüüsida ei võimalda.
Näiteks kui küsida, mis omavalitsused, kust ja kui palju on eelmisel aasta laenu võtnud, jääb kohalike eelarvete talituse juhataja Veiko Tammearu vait.
«Minu arvuti lubaks vaid sellist töötlust, et mitu omavalitsust on üldse võtnud laenu ja kui suures summas,» vastab ta.
Probleem on ka selles, et iga valla raamatupidaja saadab aruandeid isemoodi koostatult.
Ühtne aruandluse vorm rakendatakse sellest aastast. Aga juba hädaldavad valdade raamatupidajad, et käsk uut moodi tegutseda on ülevalt tulnud, kuid juhendeid ja abimaterjale pole järele saadetud.
«Mulle öeldi, et kui esimese kvartali aruande vana vormi järgi teen, siis tuleb hiljem kõik uue järgi ümber teha,» muretseb Vormsi valla pearaamatupidaja Mariann Kägu. «Kust ma selle saan, kui neid pole veel ministrigi poolt vastu võetud?»
Veiko Tammearu seda teemat nii mustades toonides värvida ei taha. Ta väidab siiski, et ministeeriumil on piisavalt hea ülevaade omavalitsustest. Hea on tema sõnul ülevaade ka võetud laenudest. Laenuregistrit hakkas rahandusministeerium koostama paar kuud tagasi.
Tammearu andmetel on praegu pisut üle kümne omavalitsuse, kes on rahaliste raskuste piiril. Nimesid ta ei nimeta, vaid loetleb üldistavalt põhjusi, miks vallad on raskustesse sattunud.
Küsimusele, mitu omavalitsust on end lõhki laenamas, st nende võlakohustuste kogusumma hakkab ületama 75% aasta eelarve mahust, vastab Tammearu, et neid on vahest paar-kolm.
Jällegi ei nimeta ta nimesid, lootes, et omavalitsused maksavad võlad korralikult ära ja pole põhjust ennetavalt neid süüdi mõista.
Rahandusministeeriumi ja Hüvitusfondi andmed omavalitsuste laenude kohta on väga erinevad.
Rahandusministeeriumi teada maksid omavalitsused Hüvitusfondile möödunud aastal 5,2 miljonit krooni põhilaenu ja 5,1 miljonit krooni laenuintresse.
Hüvitusfondi andmetel maksti põhilaenu 7,4 miljonit krooni ja intresse 7,6 miljonit krooni.
Omavalitsused laenasid Hüvitusfondi asepresidendi Allan Sombri sõnul 1997. aastal 19 miljonit krooni. Rahandusministeeriumi andmetel võtsid nad laenu vaid 8,9 miljoni krooni eest.
Erinevused tulenevad sellest, et osa omavalitsusi kirjutab laenu otse Hüvitusfondi reale, osa aga võlakirjade reale. Võlakirjade rida on aga rahandusministeeriumi jaoks anonüümne suurus.
Ambla vald näiteks pidi maksma eelmisel aastal Hüvitusfondile tagasi 338 000 krooni põhilaenu, mida ta rahandusministeeriumile näitab võlakirjade tagasiostmisena.
Sama on teinud Haaslava vald, Albu vald, Kareda vald jne. Kusagilt ei tule välja, et tegemist on Hüvitusfondi laenudega.
Suure-Jaani linnavalitsus pidanuks Hüvitusfondile fondi aruande järgi maksma möödunud aastal tagasi 250 000 krooni põhilaenu.
Rahandusministeeriumile saadetud eelarves pole selle kohta jälgegi.
Suure-Jaani linnapea Ülo Köstiga rääkides selgub, et linnavalitsus refinantseeris eelmisel aastal varasemat Hüvitusfondi laenu uue laenuga ja peab esimese laenuosa tagasi maksma alles 2000. aastal.
Refinantseerimise leiab lõpuks Suure-Jaani bilansi kulude poolel võlakirjade rea pealt, kuid linnapea abita poleks selle peale tulnud.
«Tegelikult peaks rahandusministeeriumil olema täpne ülevaade meie eelarvest kogu aeg, sest me saadame maavalitsuse rahandusametisse iga kuu aruandeid,» arutleb Suure-Jaani linnapea Ülo Köst. «Iseasi, kuidas nad neid andmeid kasutavad,» lisab ta.
Suure-Jaani linn sai eelmisel aastal ka eelarveväliselt 4,9 miljonit krooni tagastamatut laenu omandireformi reservfondist. See ei pea eelarves kajastuma ja kohalike eelarvete talitus ei oska nii saadud raha kohta midagi öelda, sest see kuulub juba teise osakonna pädevusse.
Ministeeriumi omandireformi osakonna juhataja Veiko Tali ütleb, et nende osakonnal on loomulikult ülevaade tagastamatust abist omavalitsustele. Eelmisel aastal anti seda umbes 20 miljoni krooni eest.
Kui Talilt küsida, kas nad vahetavad informatsiooni samas majas asuva kohalike eelarvete talitusega, tunnistab ta, et regulaarset andmete vahetust ei toimu.
Vormsi vallas eelmisel aastal puhkenud rahakriis oli suuresti valitsusasutuste hooletuse tulemus.
Tulusid oli vallal nii vähe, et eelarve maht tehti 1997. aastal umbes miljoni krooni piirile. Samal ajal oli vaja maksta Maapangast võetud 500 000kroonist laenu, mis jäi tagasi maksmata.
Saarte Kogu lubas vallale 550 000 krooni lisaks, kuid hooletuse või teadliku vea tõttu ei olnud Vormsi nime Riigi Teatajas kirjas ja raha jäi teistele Läänemaa valdadele.
Samas kohustati Vormsit andma oma osa Phare abiprojekti Eesti-poolse osaluse katmiseks, millega saarele taheti rajada puhastusseadmeid. Öeldi, et kaduma läinud raha ongi see osalus. Vormsi eelarvest võeti seepeale lisaks veel 250 000 krooni.
Vald jäi eelmise aasta lõpus riigimaksete osas võlgu. Lääne maavalitsus lubas võlgu katta 90 000 krooni eest, kattis vaid 40 000 krooni. 50 000 krooni anti Ridala vallavalitsusele, ütleb Vormsi pearaamatupidaja Mariann Kägu.
Omavalitsuste laenuregister on alles algusjärgus.
Nii võetud laenude kui soovitavate laenude kohta on kirjad rahandusministeeriumisse laekunud paarikümnelt omavalitsuselt.
«Ma ütleks nii, et omavalitsuste eelarvetes sisalduvate laenude kohta on meil ülevaade kõigi 254 osas,» lausub Tammearu. «Probleeme on laenudega, mis on võetud endiste munitsipaalettevõtete poolt, mis pärast nende eraomandusse minekut on jäänud kaudselt omavalitsuse kohustuseks.»
«Praegu me veel kokkuvõtet teha ei saa, milline on kohalike omavalitsuste laenutegevus, laenude seis jne,» lausub rahandusministeeriumi nõunik Tiit Saat.
Vanasti oli rahandusministeeriumi juures terve kontrolliosakond, meenutab eluaeg rahandussüsteemis töötanud kohalike omavalitsuste talituse spetsialist Elvi Pärnik.
Osakond kammis rajoonid läbi iga kahe aasta tagant, kontroll hõlvas kõiki asutusi ja vältas kuu aega.
Iga kahe aasta tagant tehti külanõukogudes dokumentaalrevisjon, mille käigus ükski raharaiskamine ei jäänud kahe silma vahele.
Nüüd otsivad Pärniku kogenud silmad võimalikke vigu arvutiekraanilt, aga numbrid neid kõiki näidata ei pruugi.
Hetkel kuum