Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Fond rahastab kõrge riskiga teadusprojekte

18. veebruar 1998, 00:00

Innovatsioonifondi tegevdirektori Jüri Lichfeldi sõnul annab fond tootmisettevõtetele laene pankadest oluliselt madalama intressiga: eelmisel aastal 8 protsendi, varasematel aastatel 12 protsendiga. «Viimasel ajal on tunduvalt suurenenud tagastamatu abina antavate toetuste osa,» lisab ta.

Abi küsijaid on igasuguseid. Fondilt on tahtnud 20 miljonit krooni abi näiteks firma, kellel endal oli hinge taga 300 krooni. Nüüdseks on taotlused stabiliseerunud. «Kui varasematel aastatel sai laenu või toetust viiest üks taotleja, siis praegu iga teine-kolmas,» räägib Lichfeld.

Eelmisel aastal finantseeris innovatsioonifond 43 uut projekti ja jätkas kümne varem alustatud projekti rahastamist kokku 20 miljoni krooni eest, sellest ligi 16 miljonit krooni tagastamisele mittekuuluva toetusena.

«Me ei proovinudki pangast raha saada,» tunnistab Tallinna tehnikaülikooli reaalajasüsteemide professor Leo Mõtus. TTÜ taotles innovatsioonifondist uue põlvkonna tarkvaratehnika keskkonna LIMITS-PC loomiseks veidi üle miljoni krooni.

«Kui me poleks innovatsioonifondist raha saanud, oleks projekt jäänud pikaks ajaks teostamata,» tõdeb Mõtus ja lisab, et maailmas pole gruppi, kes sama probleemiga tegeleb. TTÜ juurde loodud inseneribüroo Kratese ülesanne on hakata uut toodet maailmas turustama.

Lichfeldi sõnul soovitas audiitorfirma KPMG eelmisel aastal lootusetute laenudena maha kanda 10,1 miljonit krooni, s.o pea sama palju, kui fondile möödunud aastal tagasimaksetena laekus. Arvestades, et fond on kokku väljastanud alla 100 miljoni krooni, sellest suure osa tagastamatu abina, on lootusetute laenude protsent aukartust äratavalt suur.

Maha on kantud Tartus meditsiinilasereid tootnud ASi Medhatec laen. Asja ei saanud ka näiteks ASi Velox Eesti plaanist hakata koos austerlastega uudset ehitusmaterjali tootma.

Fondi kuueaastase tegevuse jooksul on pankrotistunud seitse laenusaajat ja sama palju sundlõpetati.

Innovatsioonifondi nõukogu eesotsas majandusministeeriumi kantsleri Margus Leivoga on tihti vabastanud laenusaaja pankroti vältimiseks viiviste, intresside või isegi laenu enda tasumisest.

Tartu laseritootja OÜ Lastec (endine AS Vemo-Pioneer) sai 1992. aastal puhta spektriga välkvärvuslaseri väljatöötamiseks veidi üle kolme miljoni krooni laenu. Raskuste tõttu esitas Lastec innovatsioonifondile taotluse vormistada laen toetuseks või pikendada tagasimaksmise tähtaega.

Arenenud riikides saavad kõrgtehnoloogiat arendavad erafirmad riigilt või suurtelt firmadelt väljatöötluse arendamiseks kümneid kordi rohkem toetust kui Eesti väikefirmad, räägib Lasteci direktor Hanno Pangsepp. «Oluline on toetus just väljaarendusfaasis,» rõhutab ta.

Pangsepa sõnul oli Eestis vahepeal kahe-kolmeaastane paus, mil Eesti firmad ei tegelenud aktiivselt arendustööga ja jäid väliskolleegidest maha.

Pangsepp peab mahajäämuse üheks põhjuseks just seda, et riik ei andnud innovatsioonifondile neil aastail kuigivõrd raha.

Sel aastal tegi Eesti teadus- ja arendusnõukogu taotluse suurendada riigi finantseerimist investeerimisfondi vahendusel 30 mln kroonini.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:12
Otsi:

Ava täpsem otsing