Eesti vajab tuulutust

19. veebruar 1998, 00:00

Jaanuarikuu majandustulemusi ei ole veel avalikustatud, kuid ilmselt jäävad need alla eelmise aasta omadele, kogu 1998. aasta ei saa majanduses olla nii hea kui möödunud aasta. Majanduskasvu mõjutavad sellel aastal eelkõige ülemäära kõrgele tõusnud laenuintressid, kusjuures täna ei ole näha, et need hakkaksid langema.

Leevendunud ei ole ka börsikriis. Hoopis vastupidi -- väikeinvestorid n-ö kõrvetasid näpud ja täna ei kipu nad tagasi börsile. Just väikeinvestorid on need, kes aktsiate ostmise ja müümisega börsi likviidseks muudavad. Teiseks, välisinvestorid on aru saanud, et Eesti börsiga manipuleeritakse. Erinevalt meist, eestlastest, tähtsustavad välismaalased oluliselt enam keskkonna turvalisust, kontrollides nii joogivee kui õhu kvaliteeti ning võimalikku saastatuse astet.

Majanduskliima ja börsi puhul huvitab välismaalasi väga, kas börs on aus ja läbipaistev või hoopis manipuleeritav. Õigel ajal õige tegutsemise korral oleks Eestist võinud saada regiooni rahvusvaheline finantskeskus, Tallinna börs oleks suutnud silmad ette anda nii Riiale, Vilniusele kui Helsingile.

Möödunud majandusaasta oli positiivse trendiga, kuid lõppes selgelt negatiivselt. Ülekuumenemise oht oli ületähtsustatud, majanduse jahutamise meetmed ebaadekvaatsed. Halvim on aga see, et tehtud vigu ei tunnistata ja negatiivse trendi muutmisega positiivseks ei tegelda praegu piisavalt. Hetkeolukorda Eestis iseloomustaksin sõnadega «seisev vesi», mida on maitsestatud isikuvastaste rünnakute ja skandaalidega teemal «Mida üks minister teisele aasta tagasi ütles?»

Kõrgemates võimukoridorides tegeletakse poliitilise kombineerimisega, mängitakse kokku- ja lahkuminekumänge teemal «Kes kellega käib ja kes keda reedab?» Juba täna moodustavad parteid valimistoimkondi ja koostavad propagandaprogramme, kuigi korralised valimised on aasta pärast. Unustatakse, et eesti rahvas ei ole nii rumal, et valib juhid propaganda, mitte tegude järgi.

Palju on viimasel ajal juttu olnud vähemusvalitsuse probleemidest ja tema laiendamisest. Arvan, et Koonderakonna ja Reformierakonna võimalik «ühteheitmine» tuleks Eesti arengule kasuks, kuid siinjuures oleks mõistlik paralleele tõmmata Hansa- ja Hoiupanga liitumisega.

Esialgu, pärast lühikest ja pealiskaudset jutuajamist, näiteks viskiklaasi taga, jõudsid pankurid arvamusele, et pankadel suuri erinevusi ei ole ja ühinemine oleks kasulik. Kui asuti tegelema konkreetsete ühinemistingimustega, siis jõuti järeldusele, et probleemid on suuremad, kui algselt arvati, ning seejärel tuli teade, et kahe panga ühinemisläbirääkimised on katkenud.

Lootus, et Reformierakond enne valimisi täiendaks valimiskoalitsiooni ja vähemusvalitsust, on üsnagi vähetõenäoline.

Kui valitsuse tegevuses niikuinii ei ole aluseks võetud ühegi poliitilise jõu majandusprogrammi, siis Eesti peaks edasi minema spetsialistidega tugevdatud vähemusvalitsusega. Peale Olari Taali võiks näiteks peaministri nõustajast Hannes Tammjärve paluda valitsusse ministriks ja lisaks veel paar tegijat-isiksust. Selline spetsialistidega tugevdatud valitsus suudaks vee «õitsvas valitsusriigis» taas liikuma panna ja riigi hapnikukraanid lahti keerata.

Ootan ja tervitan tänasest dünaamilisemat Eesti valitsemist, olgu või Ameerika eeskujul seksiskandaalide toel, et aktiivsete ministrite aktiivse tegutsemise abil tõuseks uuesti rekordkõrgusele nii Eesti majandus kui Talse. Küll siis ka eesti rahvas annab oma juhtidele nende hea töö eest sama tugeva ja üksmeelse toetuse kui ameeriklased on andnud president Clintonile.


Tiit Vähi on ekspeaminister.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing