Pankurite õudusjutud

Teisipäevaõhtuses majandussaates «Kapital» kuulutasid Tallinna Pan-ga ja Hansapanga esindajad Eestile aasta lõpuks tõsist majanduskriisi ja pankrotilainet. Samal päeval teatas Hansapanga intressitoodete osakonna juhataja Erkki Raasuke, et ei välista uut rünnakut krooni vastu ja et krooni vastupanuvõime on oluliselt langenud.

Äripäeva arvates ei ole praegu sellised ettekuulutused põhjendatud. Mingit suurt vapustust ja kriisi Eesti majandus aasta lõpus üle ei ela.

Pankade edukusest sõltub majanduses küll väga palju, kuid kolme panga jaoks halvasti alanud aasta tõttu ei ole veel alust väita, et kogu ettevõtlus seisab kriisi lävel. Kui vaadata tööstus- ja teenindusettevõtete viimati avalikustatud majandusnäitajaid, siis ei loe nendest küll mingit tõsist tagasiminekut või seisakut välja.

Kriisi tulekut ei ennusta ka ajalehtede reklaamikäibed, mis kasvasid jaanuaris üle 20 protsendi. See on üks paljudest indikaatoritest, mis peegeldab ettevõtete edukust.

Hansapanga ja Tallinna Panga töötajate ennustatud must stsenaarium võib olla tingitud nende pankade kehvadest kuutulemustest. Panga möödalaskmistele ja kuukahjumile üritatakse leida veenvaid põhjendusi. Võib oletada, et kui Eesti Pank ja Tallinna väärtpaberibörs oleksid Hansapanga, Tallinna Panga ja Forekspanga andmete kvartaalse avalikustamise ettepanekut aktsepteerinud, siis ei oleks keegi teada saanud, et Eestit ootab sügisel ees majanduskriis ja paljude kohalikule turule suunatud teenindusettevõtete pankrotistumine.

Samas ootaks nüüd Eesti Panga kiiret reageerimist Eesti pankade ja majanduse tegeliku olukorra kohta, sest pangad on avalikkusele andnud väga segase signaali. Kolme suurema panga majandustulemused on erinevalt Hoiupangast ja Ühispangast väga tagasihoidlikud. Viimaseid on aga süüdistatud andmete ilustamises.

Kuigi Tallinna Panga ja Hansapanga esindajate kriisi kuulutamine tundub toimetusele alusetu, ei tohiks seda ka täielikult ignoreerida. Pangad on teistest majandussektoritest oma arengus sammuga ees ja kui neil läheb halvasti, siis kandub see mingi aja möödudes edasi ka teistesse valdkondadesse.

Ettevõtjad peaksid ennast ette valmistama, et laenuintressid lähiajal ei alane ja odava rahaga käivitatud äriprojektid muutuvad prognoositust kallimaks.

Valitsus peaks aga astuma konkreetseid samme ettevõtluskeskkonna soodustamiseks. Näiteks vähendama ettevõtete makskoormust.