Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pool maksetest pankadesiseselt
Eesti Panga andmetel läbib keskpanga arveldusvalitsust umbes pool Eestis teostatavatest maksetest, teine pool makseid arveldatakse pankadesiseselt.
«Tegemist on esialgse statistikaga ning arvestatud on vaid kroonimakseid,» ütles Eesti Panga pangastatistika ja analüüsi osakonna juhataja Mihkel Nõmmela.
«On veel terve hulk välismakseid, mis teadaolevatel andmetel moodustavad panganduse maksete käibest umbes 25 protsenti,» rääkis ta.
Nõmmela sõnul pole ühelgi pangal samas keelatud ka pankadevahelisi makseid sooritada ilma keskpanga arveldusvalitsuse vahenduseta. «Sel juhul saadavad pangad Eesti Pangast läbi ainult nende tehingute koondina tekkivat vastastikust kohustust. Üldiselt seda eriti ei tehta,» märkis ta.
Mullu detsembris oli Eesti Panga arveldusvalitsust läbinud tehingute maht 38,3 miljardit krooni ning laekus 1,1 miljonit maksekorraldust.
Mullu oktoobris oli tehingute maht suurim -- 43,8 miljardit krooni ning laekus 997 000 maksekorraldust.
Eesti Panga arveldusvalitsust läbivate maksete käive on aastast aastasse järjekindlalt suurenenud.
Detsembris oli makse keskmine suurus 34 600 krooni, mis Nõmmela sõnul annaks parema statistilise pildi siis, kui võrrelda suur- ja väiketehingute arvu omavahelist suhet. «Tegelikult olid 96 protsenti maksetest väiksemad kui 50 000 krooni, üle 200 000 krooni tehti vaid üks protsent maksete koguarvust,» selgitas ta. BNS