Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rootsi kaubavahetus naabritega kasvab
Rootsi eksportis 1997. aastal Eestisse kaupu 5,58 miljardi Eesti krooni eest, mis on 75% enam kui 1996. aastal. Eestist on imporditud kaupu 5,4 miljardi eest, mis on 53% enam.
10,8 miljardi suurune kaubavahetuskäive moodustab üle poole kogu Baltimaade ja Rootsi vahelisest 20 miljardi Eesti krooni suurusest kaubavahetusest. See on õige suur, kui arvestada, et Poolaga oli Rootsi kaubavahetus 27 miljardit ja Venemaaga 23,4 miljardi Eesti krooni.
Rootsi kaubandusminister Leif Pagrotsky sõnul on tegemist sensatsiooniliste arvudega, mis tähendavad läbimurret Läänemeremaade kaubanduses.
Kogu idasuunaline kaubavahetus moodustab siiski vaid 4% kogu Rootsi väliskaubandusest.
Norrlandi kaubanduskoda Norrswed on saanud valitsuselt 18 miljonit Eesti krooni, mis on mõeldud Rootsi firmade tegevuse soodustamiseks Baltimaades ja Venemaal.
«Valitsuse huvides on ju tugevdada Rootsi kohalolu kogu Läänemere piirkonnas,» ütles Norrswedi tegevdirektor Bo Nyman, kes on aktiivselt taotlenud riigi raha idategevuse laiendamiseks. Seni on Rootsi riik selleks otstarbeks eraldanud kuni 90 miljonit Eesti krooni.
Norrswed kuulub 21 Norrlandi firmale, millest enamik toodab metsatööstusseadmeid.
Nagu ütles Nyman, on Norrswedi eesmärk toetada just väiksemate ja keskmiste Rootsi firmade tegevuse laiendamist Baltimaades ja Venemaal. Bo Nyman on tegelnud idaprojektidega 1992. aastast peale. ETA-BNS