Kallas Reiljani vastu

Artikkel

- Uudised
- 22. veebruar 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kallas Reiljani vastu
Teades mõlema esineja sõnaseadmisoskust ja demagoogiavõtete valdamist, võis oodata nauditavat vaidlust. Et aga ürituse oli korraldanud TÜ majandusteaduskonna vilistlasklubi Hermes, mille esimees on 1972. aastal ülikooli lõpetanud Siim Kallas, võttis teinekord endale üsna räigeid väljaütlemisi lubav Janno Reiljan seekord täiesti akadeemilise tooni.
Reiljan kammis habeme, seadis sirgeks tumeda diagonaaltriipudega lipsu ja võttis siis mustast lektorimapist 30 eksemplari oma ettekannet. Nii said pooled saalisistujad professori esinemist korraga nii kuulata kui ka lugeda.
Reiljan märkis, et kohati keskaegse ühiskondliku kultuuriga Eesti on praegu veel ametnikeriik, kuigi formaalselt demokraatlik ja pürib õigusriigi suunas. Ametnikeriik pärsib aga majanduse arengut. Eesti mahajäämuse peapõhjuseks on Reiljani arvates ühiskondlike institutsioonide ning ettevõtete ja inimeste töö kooskõlastamatus.
«Sageli tehakse pingeliselt mingit näiliselt mõttekat tööd, mis rahva rikkuste suurendamise asemel hoopis vähendab seda,» ütles Reiljan. Ta toonitas, et Eesti arengu üks pidureid on korruptsioon.
Kallas väitis, et ainult ametnike arvu vähendamine piisavat efekti ei anna, vähendada tuleb riigi osa majanduses.
Kallas osutas, et kahjuks kipub riigi osa majanduses praegusajal arenenud maailmas kahjuks hoopis suurenema, mitte vähenema.
«Riigid omavad tööstuskompaniisid, toodavad, pakuvad teenuseid -- see on ebanormaalne,» märkis kuuerevääril oravamärki kandev Kallas. Nii sõltub väga suur hulk inimesi riigi poolt pakutavatest hüvedest. Näiteks on Taanis ja Rootsis kasvanud sisemajanduse koguprodukti riigi poolt ümberjaotatav osa 55 protsendini, USAs, Austraalias ja Suurbritannia on see jõudnud juba kolmandikuni SKPst.
Eestis jaotab riik eelarve kohaselt ümber 38% SKPst, seega pole meil asi eriti hull, leidis Kallas.
Rumalate majandusotsuste näiteks tõi punast kalasabamustriga lipsu kandev Kallas õlleaktsiisiseaduse, mis pidi vähendama välismaise õlle osa Eesti turul, kuid ei saavutanud seda eesmärki.
«Kodanik ei või kunagi oma elu ja vara pärast muretu olla, kui seadusandja koos istub,» iseloomustas Kallas irooniliselt meie riigikogu tegevust.
«Alates krooni käibeletulekust on majanduskasv olnud kaheksa ja sissetulekute reaalne kasv kaks korda,» ütles Kallas
«Ilmselt on noored poisid midagi valesti arvutanud, sest statistika ei näita kaheksakordset majanduskasvu, aga keskpank näitab kuuekordset hindade kallinemist ja sissetulekute kahekordne suurenemine on seega jama,» läks Reiljan hoogu.
Saalisistujate küsimusele Euroopa Liitu astumise kohta vastasid mõlemad esinejad, et EL on parem kui Nõukogude Liit.
Hetkel kuum