Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milline eesmärk tuleks teostada enne järgmist aastapäeva?

    Minul on kõige rohkem südamel, et ükskord hakatakse tegelema tõsiselt regionaalpoliitikaga. Just sellest seisukohast, et miks peaks investor kulutama oma raha töökohtade loomisele väljapoole Tallinna. Töökohad on praegu hirmus kallid. Tehnoloogiasse, töökohtadesse ja oskusteabesse investeerimist peaks riik soodustama, aga mitte hoonetesse investeerimist.
    Mäletan, et Jaanus Raidal oli esimene, kes kunagi ülemnõukogus ratsutas selle regionaalpoliitika ratsu seljas ja siiamaani on kõik parteid püüdnud seda teemat ekspluateerida, aga tegelikult ei ole tulemust olnud. Tuleks luua maksusoodustused, et investorile muutuks kasulikuks investeerida väljapoole Tallinna.
    Pühapäeval ma vaatasin presidendi in-tervjuud ja mulle tundus, et tema jaoks on riiklik prioriteet sotsiaalsfäär. See on pisut ennatlik, sest me ei ole majanduse poole pealt saavutanud veel vajalikku arengutaset ja stabiilsust. Sellepärast tuleks ühtteist riiklikul tasandil tugeva majanduse loomise jaoks ära teha ja siis sellele ehitada tugev sotsiaalsfäär. Kõigepealt tuleb luua soodsad tingimused sellele osale majandusest, mis loob lisaväärtust ja sealt edasi tuleb kõik muu. Oluline on soodustada just investeeringuid tööstusesse. Sealt tulevad lisatöökohad ja toodangu ekspordi korral väheneb kaubanduse puudujääk.
    Eesti riik, nagu iga kettki, moodustab ühe terviku ja iga kett on sama tugev, kui on tema kõige nõrgem lüli. Antud juhul on selleks Eesti riigis järjest nõrgenev elu sotsiaalne pool ja selle sees omakorda kõik see, mis on seotud puuetega inimestega. Nii kaua kui ühiskond ei ole valmis seda probleemi aktsepteerima ja ka seda lahendama, on see kett nõrk, olgu teised lülid nii tugevad kui tahes. Eesmärk võiks olla selle kõige nõrgema lüli tugevdamine. Eeskätt on oluline seda mõista ja küll siis tulevad ka rahalised toetused.
    Sellist eesmärki pole võimalik püstitada, sest aeg on liiga lühike. Kui räägime järgmisest aastapäevast, siis ei ole ju mitte midagi võimalik õieti ära teha, sest riigieelarve on paigas.
    Inimesteni peaks aga jõudma sõnum ja konkreetsed teod selle kohta, et missuguse rolli võtab valitsus paljude valupunktide suhtes. See puudutab näiteks töötust. Sinna juurde tulevad veel küllaltki suure osa elanikkonna sotsiaalprobleemid.
    Väga oluline on, et valitsus annaks oma kodanikele selge pildi oma strateegilistest eesmärkidest, et ei oleks tegu lihtsalt tavaliste hüüdlausetega.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.