Kolmapäev 18. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Satelliitriigist staariks

26. veebruar 1998, 00:00

Reas artiklites käsitleb ajaleht Eesti elu olulisemaid tahke alates muulaste integreerimisest ja keerulisest ajaloolisest pagasist liberaalse majanduspoliitika eelisteni välja.

Kirjutades tunnustavalt Eesti majandusreformidest ja edust läänes märgib leht, et nüüd tuleks enam tähelepanu pöörata suhete parandamisele idanaabriga.

Selleks vajab Eesti edu kolmel rindel -- piirilepingu sõlmimine, topelttollide kõrvaldamine ning muulaste staatuse määratlemine.

FT tõlgendab positiivsete väljavaadetena suhete paranemiseks kogenud diplomaadi Aleksei Gluhhovi nimetamist Venemaa Eesti suursaadikuks ning Venemaa peaministri Viktor T?ernomõrdini osavõttu Läänemere-äärsete riikide Riia tippkohtumisest.

Gluhhovi sõnul ootavat Venemaa õiget ajahetke samasuguse ametliku vabanduse esitamiseks Eestile nõukogude re?iimi kuritegude eest, nagu see esitati T?ehhi Vabariigile, Poolale ja Ungarile.

Suhete normaliseerimine idanaabriga koos Vene majanduse toibumisega peaks parandama Eesti jooksevkonto olukorda, suurendades nii transiidi- kui eksporditulusid.

Leht paneb lootusi peaminister Mart Siimanni ja Viktor T?ernomõrdini Riia kohtumisel arutatud valitsustevahelisele komisjonile, kelle esmane ülesanne olekski topelttollide kõrvaldamine. Eelkõige kahjustavad need transiidi alal hõivatud muulaste ning Eesti suhteliselt odavatest ning kvaliteetsetest toiduainetest huvitatud Peterburi elanike huve.

Ülevaates Eesti majanduse arengust tõstab FT esile, et viimaste aastatega on Eesti ühe elaniku kohta tehtud välisinvesteeringutelt tõusnud endise Nõukogude bloki riikide hulgas Ungari ja T?ehhi järel kolmandale kohale. Kuus aastat makromajanduslikku stabiilsust on välisinvesteeringutena riiki toonud enam kui 920 mln dollarit.

Veelgi märkimisväärsem on Eesti muutumine oluliseks investoriks Kesk- ja Ida-Euroopas. 1996. a investeeriti Eestist väljapoole elaniku kohta 27 dollarit, lähimatest konkurentidest oli sama näitaja T?ehhis 8 dollarit.

Edaspidi peaks need investeeringud veelgi kasvama, kuna välisfirmad kasutavad Eestit järjest enam baasina ekspansiooniks suurematele, kuid vähem läbipaistvatele Ukraina, Venemaa ning Balti riikide turgudele.

Suur tähtsus Eesti atraktiivsuse tõstmisel on Euroopa Liiduga sõlmitud liberaalsel assotsieerumislepingul, mis tagas Eesti tekstiilile ja terasele ning muudele tööstustoodetele vaba pääsu ELi turule.

Seda eelist kinnitas Eesti kutsumine ELi liitumiskõnelustele. Eriti on lepinguvõimalustest huvitatud USA ja Aasia firmad, kes näevad selles alternatiivset pääsu ELi turule.

Liberaalse kaubanduspoliitika kõrval lisavad Eestile atraktiivsust Eesti geograafiline asend ja kiiresti arenenud transpordi- ja sadamate võrk.

Tööjõu tootlikkuse 33protsendiline kasv 1993. aastaga võrreldes on ka toodanguühiku omahinna hoidnud konkurentsivõimelisena.

Artikliseeria kokkuvõtteks tõdeb leht, et senise poliitika jätkamisega on Eestil kõik eeldused jõuda elatusstandardilt järele põhjanaabritele ning etendada olulist rolli rikkuse edasiviimiseks Peterburi ning Loode-Venemaale. FT-ÄP

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:13
Otsi:

Ava täpsem otsing