Dissidendist Korea riigi päästjaks

02. märts 1998, 00:00

Pärast 1980. a raskeimas majanduskriisis Korea Vabariigi presidendiks saanud 74aastane Kim Dae Jung on pidanud oma kompromissitute vaadete pärast suure osa elust viibima vanglas, maapaos, koduarestis ja üle elama mitu tapmiskatset. Vahetanud nüüd presidendiametis välja Kim Young Sami, kelle valitsemisaegsed valitsusliikmete korruptsiooniskandaalid on rahva usku poliitilistesse liidritesse tõsiselt kõigutanud, peaks puhta mainega Kim Dae Jung olema just õige mees, kes riigi kriisist välja toob. Kerge see ei ole, sest võimule pääsemiseks oli Kim sunnitud minema koalitsiooni oma põlisvaenlase Kim Jong Piliga, keda aga parlament ei taha kinnitada peaministriks, sest ta on seotud 1961. a sõjalise riigipöördega.

Sügiskriisi ajal sai Korea rahvusvaheliselt valuutafondilt (IMF) kõigi aegade suurima abipaketi -- 57 mld dollarit -- ja tal õnnestus pikendada 24 mld dollari suuruse laenu tagasimaksmise tähtaegu. Sellele vaatamata ei ole majanduse olukord seni paranenud. Jaanuaris oli töötus viimase 10 aasta suurim (4,1%) ja tööstuse kogumaht 1954. a tasemel. Ekspertide hinnangul seisavad kõige hullemad ajad alles ees, sest kõrged intressid võivad aastaga pankrotti ajada kuni 60 000 väikefirmat ja töötute arv võib tõusta üle miljoni. Kuid teisalt on korealased uhke loomuga ja harjunud omal jõul, riigi abita toime tulema. Inimeste hoiakut näitab kujukalt see, et nad on ohverdanud miljardi dollari väärtuses kuldehteid ja briljante, et aidata riigil võlga tasuda.

Oma esimeses kõnes ütles Kim, et ainult turumajandusreformid ja välisinvesteeringud suudavad päästa riigi raskustest, kuhu ta on sattunud suletud majanduse tõttu. President on juba alustanud ettevalmistusi finantsturu avamiseks. Kavas on hakata müüma suurte riigifirmade aktsiaid välisinvestoritele. Nende seas on maailma suuruselt teine terasetootja Pohang Iron & Steel, Korea Telecom, Korea Gas jt.

Korea kriisis on osaliselt süüdi riigi suured konglomeraadid (nn chaebol), nagu näiteks Daewoo, Hyundai, Samsung jt, mis ohjeldamatus laienemishoos on teinud tohutuid võlgu. Nüüd asub valitsus IMFi survel neid reformima ning turu avamisega seadma neid suuremasse rahvusvahelisse konkurentsi.

Enne kriisi, 1990. aastatel, kui Korea palgad tõusid kiiresti Aasias Jaapani järel teisele kohale, on chaebol'id jätkuvalt suurendanud investeeringuid Euroopas, kusjuures Lääne-Euroopas (Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa) on põhirõhk pandud kõrgtehnoloogilisele tootmisele ja odava tööjõuga Ida-Euroopas eeskätt autotootmisele. Väga energiliselt on tegutsenud Daewoo, kes on ostnud autotehase T?ehhis, Ukrainas, Poolas ja Rumeenias ning pürib koostöös General Motorsiga maailma 10 juhtiva autotootja hulka.

Iseasi muidugi, kuidas praegune kriis autotootjate plaane mõjutab. Nii näiteks teatas Hyundai eelmisel nädalal, et vähendab autode tootmist 60%, sest nende müük on vähenenud 70% ja laos seisab 45 000 sõiduautot. 1997. a andis Korea autotööstus riigieelarve tuludest 16,5%. Et tootmist taaselustada, oleksid Korea autofirmad valmis Euroopas autosid müüma dumpinghinnaga, kuid IMF ei toeta seda.

Kim Dae Jungi ametisse astumise puhul Koreaga seotud ärimeestele Tallinnas lõuna korraldanud Korea suursaadik Eestis ja Soomes In-Ho Lee rõhutas, et Eesti ärimeestel on hetkel väga soodne Koreasse investeerida ja sealt kaupu osta, sest kohalik valuuta won on poole oma väärtusest kaotanud. Korea raskusi, mis pakkuvat Eestile võimalust vigadest õppida, nimetas suursaadik ajutisteks, lisades, et Eesti-Korea koostöös on Koreal enim pakkuda tehnilise oskusteabe vallas.

Eesti majandusministeeriumi andmetel importis Eesti 1997. a Koreast kaupu 1,038 miljardi Eesti krooni eest ja eksportis sinna kaupu 310,6 miljoni krooni eest. Korea autodest osteti mullu Eestis Hyundaisid 611, Kiasid 370, Daewoosid 78 ja SsangYonge 12.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing