Talinvest on raskustes laenude tagasimaksmisega

Eesti kolme juhtiva investeerimispanga hulka kuuluv Talinvest müüs investeeringute toetamiseks möödunud aastal kolmekuulisi nn rollover-võlakirju, mille tähtaega oli võimalik vastavalt vajadusele pikendada.

Sügisel, kui algas ülemaailmne finantskriis, ei soovinud laenuandjad võlakirjade tähtaega pikendada ja Talinvest sattus raskustesse, rääkis Ühispanga kapitaliturgude direktor Margus Kangro.

Talinvesti rahalisi raskusi kinnitas ka üks toiduainetööstuse kontserni ETFC Grupiga lähedalt seotud allikas, kes ei välistanud, et Talinvest võib ETFC Grupist lahku lüüa, sest ei soovi enam investeerida toiduainetööstuse ettevõtetesse.

Tallinna börsi andmetel vähenes Talinvesti 15protsendiline osalus ASis Kalev ja 11protsendiline osalus ASis Leks Kindlustus veebruari algul alla 10 protsendi. Kangro sõnul tuleneb aktsiate müük sellest, et raharaskustesse sattunud Talinvest pidi hakkama laene tagasi maksma.

Aktsiaraamatute põhjal on Talinvestil osalus kõigi börsiettevõtetes. Tähtsamateks Talinvesti investeeringuteks peetakse osalust Rakvere lihakombinaadis, Kalevis ja Läti kalatootjas Brivais Vilnis.

Talinvesti investeeringute juhataja Meelis Männik ei soovinud Talinvesti investeeringuid pikemalt kommenteerida. Ta ütles, et vaatamata börsi teatele pole Talinvesti osalus neis ettevõtetes muutunud.

«Aktsionäride nimekirjad ei näita midagi,» kommenteeris Männik teadet osaluse vähenemise kohta. Tema väitel on Talinvestil mitu kontot: Talinvest 1, Talinvest 2 ning väärtpaberikontod suuremates kommertspankades. Sellest tulenevalt võivad muutuda aktsiakogused eri kontodel, aga kokkuvõttes Talinvesti osalus ei muutu, selgitas Männik.

Rahalisi raskusi Talinvest ei eitanud. Männik tunnistas, et rahaprobleemi lahendamiseks on Talinvest pantinud aktsiaid laenude katteks. Ta ei nõustunud aga ütlema, kui palju saadi börsikrahhis kahju ja kui palju on vaja võetud laenude katteks aktsiaid pantida.

«Te võite ise aktsiaraamatutest meie osaluse välja võtta ja kahju kokku arvutada,» ütles Männik, olles mõni hetk tagasi lausunud, et aktsiaraamatuid ei saa uskuda.

Vastuseks Äripäeva küsimusele Talinvesti omakapitali suuruse kohta teatas ettevõte reedel esmalt 200 miljonit krooni. Mõni tund hiljem oli see 280 miljonit krooni ja päeva lõpuks oli Talinvesti omakapital pärast nõukogu esimehe Jaak Roosipuuga konsulteerimist 440 miljonit krooni. Ettevõtte oma varade mahtu ja möödunud aasta kasuminumbreid ei väljastanud.

Balti Cresco investeerimispanga juhatuse esimees Andres Rätsepp tunnistas, et ka temal puudub info Talinvesti varade mahu kohta, sest see on salastatud. Rätsepa sõnul võivad Talinvesti raskused tuleneda sellest, et firma investeeris palju aktsiaturule.

Balti Cresco, mis saab tulu valdavalt teenustasudelt, teenis möödunud aastal 20 miljoni krooni suuruse kasumi. Talinvest suutis kinnitamata andmetel teenida sellega ligikaudse kasumi, kusjuures Talinvesti omakapital on üle kümne korra suurem. Säärasel juhul oli Talinvesti omakapitali tootlus Crescost üle kümne korra väiksem.