Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vene sadamad rahapuuduses

02. märts 1998, 00:00

Batareinaja sadamast kavatsevad Venemaa naftafirmad läände hakata vedama Surgutneftegazile kuuluva naftatöötlemistehase Kiri?nefteorgsintezi toodangut. Sadamaprojekti teostumise korral väheneks Eesti naftatransiit umbes kaks korda.

Vene naftamagnaadid lootsid sadamaprojektiga esialgu toime tulla ligi 4,3 mld krooniga, kuid sadama asukoha looduslik omapära ja Sosnovõi Bori tuumaelektrijaama lähedusest tingitud ohutusnõuded kasvatavad tegeliku maksumuse ligi 14,4 mld kroonini.

Surgutis kaheldakse, kas jätkub raha sadama ehitamiseks, kui samal ajal on vaja kaasajastada ka naftatehas. Kiri?i naftatehase tootmistehnoloogia esindab Nõukogude tööstuse hiilgeaegu ning ei vasta enam tänapäeva nõuetele. «Kui kulud ületavad mõistlikkuse piiri, ei ole firmal seda sadamat kasulik ehitada,» ütles Surgutneftegazi Peterburi esinduse juht Viktor Manoilin Loyd's Listile.

Eesti ajakirjaniku ilmudes tabab Surgutneftegazi Peterburi osakonna vastutavaid töötajaid välkkomandeeringute laine. Kiri?i naftatehase peadirektorit asendav tehnikadirektor Grigori Zali?evski läheb Batareinaja sadama nime kuuldes täiesti endast välja ning eelistab rääkida rahvusvahelisest olukorrast, mitte oma tehasest.

Sadamaehituse võimsaks peamootoriks on Leningradi oblasti kuberner Vadim Gustov, kes mullu juunis avas ka sadama ehituse algust tähistava mälestuskivi. Pool aastat pärast avatseremooniat pole Surgutneftegaz sadamas koppa maasse löönud.

Halva endena sadamale jõudsid kurikaelad mälestuskivi sisse paigutatud metallsilindri president Boriss Jeltsini läkitusega pihta panna veel enne, kui betoon kuivanud oli.

Kuberneri pressiesindaja Pjotr Alalõkin räägib, et valitsus andis Batareinaja naftafirmale kaks aastat tagasi. Kui Surgutneftegaz kevadeks otsustavaid samme ei astu, võib ta sadama rajamise õigusest ilma jääda. «Siiski ükski tervemõistuslik venemaalane ei kahtle, et uued sadamad Leningradi oblastisse tulevad. See on vaid aja küsimus,» on Alalõkin kõigutamatu.

Lisaks muudele probleemidele ähvardab sadama ehitajaid ka kohtutee. Lähinädalatel pöörduvad Sosnovõi Bori rohelised sadama ehitamise takistamiseks kohtusse.

Sadamaehituse vastu protestivate roheliste juht Oleg Bodrov on veendunud, et ehitus ohustab vahetus läheduses asuvaid looduskaitsealasid. Bodrovi sõnul teeb teda murelikuks see, et sadamaid ehitatakse alale, kus kehtib piiritsooni re?iim. Ta kardab, et suletuse tõttu pole Venemaa avalikkusel võimalik tsoonis arendatavate projektide ohutust kontrollida.

Nii sadamaid ehitavate firmade esindajad kui ka Leningradi oblasti ametnikud peavad rohelisi Eesti ja Soome kütusefirmade käsilasteks. «Roheliste kaudu teevad lobby soomlased,» kinnitab Pjotr Alalõkin.

Jaanuaris Kiri?i ja Tallinna vahel naftaveo pendelrongi käima pannud Pakterminali nõukogu esimees Aadu Luukas ei usu, et Batareinaja sadama ehituskavad tema äri ohustavad. Pakterminalis hautakse hoopis mõtet ehitada naftajuhe Kiri?ist Tallinna.

Kolmest kavandatavast sadamast suurejoonelisim on Peterburist ligi 100 kilomeetrit põhja pool asuv Primorski naftasadam, mis valmides peab ligi 45 mln tonnise kaubakäibega aastas asendama Ventspilsi sadamat nafta ja naftasaaduste veol.

Samal ajal on juba sadama ehitaja valikul tekkinud lahkheli ehituse tellija kompanii Baltport ja Leningradi oblasti administratsiooni vahel.

Kuberner Gustov eelistab Rootsi firmat Arne Larsson & Partners AB, kuid Baltporti direktorite nõukogu aseesimees Aleksandr Vertinski teatas Venemaa ajalehele Kommersant-Daily, et töövõtuleping kirjutatakse lähiajal alla Saksa firmaga Preussag AG.

Kuberneri pressiesindaja Pjotr Alalõkin aga kinnitab, et ehitajat pole veel valitud. «Mida me nüüd ütleme oma Rootsi sõpradele,» nuriseb Alalõkin Baltporti esindajate avalduse üle.

Kolmest sadamaprojektist ongi käivitunud vaid Ust-Luuga sadama ehitus. Ust-Luuga kuivlastisadam asub rohkem kui 100 kilomeetrit Peterburist lõuna pool ning selle rajamise eesmärgiks on asendada Muuga sadama viljaterminaali ja Riia sadama konteineriterminaali võimsused.

Ust-Luuga sadama ehituseks leidis valitsus raha söetööstuse reorganiseerimise summadest. Tänavu jaanuaris avas aktsiaselts Kompanii Ust-Luuga sadama esimese etapi -- kivisöeterminaali.

Maailmapank prognoosib aastaks 2005 Venemaa vajadust sadamate võimsuse järele 211 mln tonni aastas. Praegu on Vene sadamate koguvõimsus 271 mln tonni aastas ning Venemaale kättesaadavate sadamate võimsus naaberriikides 117 mln tonni aastas. Maailmapanga skeptiline seisukoht peletab välisinvestoreid. Pjotr Alalõkin kaitseb sadamaprojekte, väites, et lähiaastatel tekib Venemaal hoopis sadamateenuse defitsiit ligi 150 mln tonni kauba osas aastas.

Kuid peale maailmapanga manitseb ka Venemaa asepeaminister Vladimir Bulgak mõistlikkusele ja soovitab venelastel unustada sõna «suurriik» ning vaadata oma rahakotti. Kui uute sadamate tariifid ei suuda võistelda Eesti ja Läti sadamate tariifidega, siis voolab Vene nafta läände Balti riikide kaudu ja investeeringud Leningradi oblasti sadamatesse ei tasu ära, ütleb Bulgak.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing