Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Londoni lumma tunneb ka põgusal peatusel

03. märts 1998, 00:00

  • ajavahe -2 tundi, viisavaba
  • rahavahetus Londoni kesklinnas on lihtne: enamik panku on varustatud ka Cirruse, VISA Classicu, VISA Electroni ja MasterCardi rahaautomaatidega, kust saab naelu välja võtta. Rahavahetuspunktides turismiobjektide lähedal võivad vahetuskursid olla röövellikud.
  • GSMi roaming on Londonis kõigil kolmel Eesti GSMioperaatoril
  • Kesklinna hotellide hinnad on suhteliselt kõrged: 1000--1500 kr ringis (tuba kahele), kui välja jätta odavad hostelid ja noortemajad, kus maksab voodikoht alates 300 kroonist.
  • Londonis korraldatakse «kruiise» linna parimatesse söögikohtadesse: kas lordlikult stiilsetesse restoranidesse või viktoriaanlikesse pubidesse. Kohapealt tellides läheb selline söögiekskursioon maksma paar tuhat krooni. Linnaekskursioon, kus külastatakse Big Beni, Trafalgar Square'i, Hyde Parki ja Tower Bridge'i, maksab ca 450 kr.
  • Liiklus on vasakpoolne ja tihe, lennujaama minnes tuleks planeerida kesklinnast lahkumist juba varakult, sest õhtul on linnast väljuvad maanteed isegi agressiivse juhtimisstiiliga takojuhtidele kohati peaaegu läbitamatud kümnete kilomeetrite pikkuste ummikute tõttu.
  • Autorent pole samuti odav lõbu: hinnad on 1500 kr ringis päev, esindatud on kõik ülemaailmselt tuntud autorendifirmad.
  • Alternatiivina sobiv metroo maksab alates 23 kr täiskasvanuile, päevane transpordikaart 70 kr. Lastele on sõidusoodustused.
  • «Avalikud majad» ehk pubid on lahti esmaspäevast laupäevani 11.00--3.00 ja pühapäeviti 12.00--22.30. Alla 14aastasi ilma täiskasvanu saateta pubidesse ei lasta.
  • Pärastlõunatee on inglaste traditsiooniline üritus päeva töise osa lõpetamiseks olnud juba 150 aastat. Pärastlõunatee maksab alates 100 kroonist ja sageli nõutakse pidulikku riietust. Hinna sisse käib olenevalt kohast pääse, väike teekõrvane ja elav muusika.
  • Vaatamisväärsustest on Londonis tuntumad Buckinghami palee, mille juures saab jälgida kuninganna vahtkonna vahetust (palee on avatud 8. augustist 30. septembrini), parlamendihoone Big Beni torniga (parlamendi alamkoda saab külastada esmaspäeval, teisipäeval ja neljapäeval kl 14.30-22.00, kolma päeval 10.00--14.30, reedel 9.30--15.00), madam Tussaud, vahakujude muuseum, kuninglikud botaani kaaiad (pilet täiskasvanule 200 kr, lastele 60 kr), St Pauli katedraal (sissepääs 80 kr), Tower Bridge (ekskursioon 200 kr), Trafalgar Square, Hyde Park.
  • Muuseumipiletid maksavad Londonis alates 80 kr, lastele on tavaliselt soodustused. Kriminalistikahuvilistel tasuks minna Sherlock Holmesi muuseumi, mille pilet maksab 115 kr. Ajaloomuuseume ja kuninglikke muuseume on kesklinnas palju.
  • Kuigi London on kallis linn, maksab sealt osta näiteks kvaliteetkaupu. Palju lukskaupade poode on spetsialiseeritud kindlale maitsele, nii et sobivat tuleb otsida. Suuremad kaubanduspiirkonnad on Oxford Streetil, Bond Streetil, Piccadillys, Knightsbridge'il, Covent Gardenis ja Kensington High Streetil.
  • Isegi töönädala keskpaigas Heathrow' lennuvälja poole lennates on pardal ikka mõni kaasmaalane, kes brittide juurde üldjuhul äriasju ajama sõidab. Koos kaasmaalastega tuleb lennuväljalt lahkudes kõigepealt läbida lüüs, kus eraldatakse sikud lammastest ehk Suurbritannia kodanikud ja Euroopa Ühenduse liikmed muudest välismaalastest. Kui esimestel näib maalepääsemine minevat kiiresti ja mugavalt, siis valdavalt lõunamaist (Lähis-Ida) päritolu seltskonna sekka pistetud viisavabad eestlased peavad kurdide, türklaste ja veel sadade teiste rahvuste esindajatega (kellel tavaliselt ka kogu majapidamine kaasas Londoni sugulaste juurde asumiseks) läbi tegema karmi intervjuu migratsiooniametnikuga. Linnakülaline läbib küsitluskadalipu

    Omapäi Inglismaale reisinu peab ametnikule kõigepealt tõestama, kes ta selline üldse on: nõutakse paberit, kus mõni kodakondne tõendab, et on nõus tulnuka kuhugi majutama ja söötma-katma.

    Ettenäitamiseks kõlbab krediitkaart või ports sularaha, küsitakse ka tagasisõidupileti kohta. Suurbritannias viibimise aeg ja sõidu eesmärk tuleb ka välja öelda. Lennuväljalt maanteele jõudes tuleb esimest korda vasakpoolsesse liiklusesse sattudes esialgu mõned minutid küüned armatuurlauda suruda, sest tihedas liikluses kogu aeg justkui vastassuunavööndis sõitmine mõjub paraja närvikõdina. Autojuht teatab, et kesklinna on 20 miili, kilomeetrites ta vahemaid ei hinda. Autost hotelli minnes selgub kõnniteel, et sealgi kehtib vasakpoolne liiklus -- kui olete juba mitmendat korda üritanud inglasest paremalt mööduda ja tema selle peale kõnniteelt sõiduteele hüppab, et vasakule hoiduda, siis sellise liiklemisega ära harjudes põrkate kindlasti kokku mõne mandrilt pärit turistiga, kes üritab parempoolset liiklust järgida. Londonis ööbides on suur tõenäosus, et hotell ei asugi Big Beni naabruses, vaid näiteks Hyde Parki lähedal. See tähendab, et jala ei pruugi kesklinna jõuda, kuid Hyde Parki piirkond on jalutamiseks ideaalne, eriti nädalavahetusel. Siis saab pargi eri nurkades näha inglaslikku demokraatiat: iga soovija võib üles astuda ja rahvale esineda. Kõnede teema on vaba, osavõtt samuti, ja kes tahab, võib pargirajalt kõrvale astuda ja esineja maha vilistada. Nii esinejaid kui kuulajaid jätkub alati. Londonis valitseb sajanditagune miljöö

    Nagu taksod näivad pärinevat sajandi algusest, tunduvad samasugused ka politseinikud, kes mundrites ja kõrgete kübaratega kesklinnas hobuste seljas patrullivad. Rääkimata juba tuntud kahekordsetest bussidest, väikeste aknaruutudega telefoniputkadest ja vanadest metrooväravatest. Öösel tänaval ringi kolades ebaturvalist tunnet ei teki, sest ka politsei on väljas ja mõnikord tuleb iga tühjadel kõnniteedel jalutava inimese kohta üks politseinik. Öötundidel on vast kõige turvalisem Buckinghami palee ümbruses, parlamendihoone läheduses ja Hyde Parki piiravatel tänavatel. Hyde Park on eriti prestii?ikas rajoon ja sealkandis on näha luksuslikke maju ja hoolitsetud inglise muruga õuesid ning hoovides seismas Londoni kõrgkihile kuuluvaid autosid. Londonist lahkudes tuleb taas läbida lennujaama migratsiooniametnike kadalipp. Olmeelektroonika ja mobiiltelefonid on soovitav endaga kaasa võtta, sest läbivalgustajast läbi lastes laotatakse kõik kahtlased asjad (ja elektroonika kuulub nende hulka) eraldi lauale ja teiste asjade seas võivad sarnased mobiilid ja pleierid kaotsi minna. Diktofonid ja makid uuritakse läbi erilise põhjalikkusega just nüüd, kui lahesõja ootuses terroriakte kardetakse. Kui tekib küsimus, kus Eesti asub, siis seekord arvas piiriametnik, et kuskil Austraalia lähedal.

    Londonis tuleb end häälestada soliidsusele ja kinni pidada traditsioonidest. Ebaviisakus torkab avalikes kohtades eriti silma. Tuikuv või kahtlaselt lõbus tegelane põhjustab kohe ratsa või autoga ringiliikuva politseiniku tähelepanu ja soliidses restoranis purjutamine võib lõppeda viisaka väljaviskamisega.
    Päev algab inglise hommikusöögiga (hind ca 250 kr) -- lordi einega, mis koosneb munast ja peekonist. Vaatamata euronormide kehtestamisele saab paremates hotellides klassikalise hommikusöögiks valida ka just selle inglisepärase menüü.
    Pärastlõunatee ehk five o´clock tea on londonlaste jaoks sama pidulik nagu õhtune restoraniminek. Kohad, kus teed juuakse, on soliidsed, hamburgerivabad ja mõnikord ka elava rahuliku muusikaga. Tavaliselt nõutakse pärastlõunateel pidulikku riietust.
    Õhtusöök, mis järgneb pärastlõunateele, võib olla koguni mitmeosaline. Pärast tavalist einet restoranis võib inglise perekond näiteks minna enne-teatri-einele mõnda luksrestorani, kus tõesti pole vaja
    ise rohkem liigutada kui noa-kahvliga toitu suhu panna ja alla neelata. Ettekandjatele ei jää märkamata ükski liigutus, tasub vaid veini- või mineraalveeklaasist lonks rüübata, kui ta juba jookseb seda uuesti täis kallama. Niipea, kui nuga-kahvel paralleelselt taldrikule asetatakse, on sekundite küsimus, millal taldrik laualt kaob. Teeninduse kiirus nendes enne-teatri-restoranides tagab igal juhul selle, et praadi ootama jäädes ei pea pärast pimedas saalis ridade vahel etendusele hiilima. Tegelikult võib veel lisaks kõigile nendele toidukordadele kohata inglasi ka pärast teatrietendust, kui kell läheneb südaööle, hilisõhtust einet tegemas. Erinevalt põhjamaalastest aga ei söödeta kõigil nendel toidukordadel inimest oimetuks, vaid võetakse soliidne napp eine.

    Londonis on praegu juba muru roheline ja ilmad udused ning varakevadiselt soojad. Kuna Eestist saab Londonisse lennukiga iga päev, siis võib reisida sinna kasvõi ühepäevasele ärikohtumisele. Edasi-tagasi lend maksab 4900 krooni. Äriklassis reisimine tuleb loomulikult kallim, kuid siis saab lennul ka korraliku sooja lõuna.

    London ongi peamine ärikohtumiste paik, mis meeldib ka ookeanitagustele äriinimestele: inglise keelega saab igal pool hakkama, läbirääkimisteks leiab kergesti sobiva koha ja vaba aja sisustamisega pole probleeme.

    Meie reisibürood pakuvad Londonisse ka puhkusepakette. Reisieksperdi ca 8000 krooni maksva neljapäevase kolmetärnimajutusega pakett pakub Londoni külastust märtsis. Berger Reisidel on samal ajal toimuv reis 1000 krooni võrra odavam, ent ka hotell on kahetärnine. Estonian Holidaysi nädalalõpp 16.--19. aprillil ja 21.--24. mail maksab 7500 krooni.

    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing