Teisipäev 24. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Fondid on ametnike eetikaeksamiks

04. märts 1998, 00:00

Kokku sai 41 inimest 1996. aasta lõpus ja 1997. aastal fondidest ligi 700 000 krooni eest preemiaid. Majandusministeeriumi kantsler Margus Leivo sai eelmisel aastal kolme fondi nõukogu juhina preemiat 79 000 krooni.

Kahe rahandusministri valitsusalas oleva fondi puhul pole riigikontroll nii julget võimu kuritarvitamist täheldanud.

Fondide nõukogude tasustamist ei sätesta praegu ükski juriidiline akt ja see annab premeerimisele rohelise tee.

Nimelt tühistas rahandusminister Mart Opmann 20. veebruaril viimase sellekohase seadusakti. Tühistatud määrusega olid paika pandud nõukogu liikmete tasustamise piirmäärad, määrus kehtis 1994. aastast. Premeerimisest või lisatasudest ei olnud seal, tõsi küll, sõnagi.

Riigikontrolli peakontrolör Rein Randma tõlgendab seda määrust nii, et rahandusminister küll kehtestas riigiametnikele täiendavate tööülesannete täitmise eest antava tasu, aga kuna premeerimisest juttu ei olnud, siis järelikult seda ei tohtinud teha.

Üks teine määrus näeb ette fondide eelarvete kinnitamise valitsuse poolt. Seda pole 1997. aastal tehtud. Nõukogud ise otsustasid tasustamiseks ette nähtud summade suuruse.

Hiljemalt septembriks muudetakse fondid sihtasutusteks. Viimane on olemuselt eraõiguslik juriidiline isik, kuhu riik paigutab oma vara ja võib määrata riigiametnikud nõukogudesse. Kuid vara omanikuks ta enam ei ole ja selle kasutamist reguleerida ei saa.

«Sellega antakse valitud riigiametnikele tulevikus oluliselt vabamad käed riigi raha kasutada,» nendib Randma.

  • tegevdirektor: Gunnar Lambing
  • nõukogu esimees: Signe Ratso
  • liikmed: Arne Sõna, Paul Gorbovski, Ants Juhvelt, Ene Maadvere, Tiit Saat, Jaanus Salum, Jüri Sakkeus
  • Riigikontrolli meelest oli ekspordiabiks eraldatud raha vähem kasutatud, kui sellise fondi puhul eeldaks. 1996. aasta lõpus seisis fondi pangakontodel riigikontrolli arvates põhjendamatult suur summa -- 9,6 miljonit krooni, deposiitarvetel hoiti nõukogu otsuseta 4 miljonit krooni.

    Riigikontrolli revisjon märkis, et fondi direktor polnud määranud raamatupidamise eest vastutavat isikut. Koosseisuliste töötajate keskmine kuupalk 1996. aastal oli üle 9000 krooni. Fondi töötajale Tõnu Kastanile maksti 77 000 krooni avanssi auto ostmiseks, mis tegelikult oli protsendita laen.

  • tegevjuht: Margus Veskimäe
  • nõukogu esimees: Andres Varik liikmed: Agu Lellep, Ants Järvesaar, Peep Aru, Jaanus Männik, Maido Pajo, Rein Randver, Andres Taimla, Üllar Vahtramäe ja Ain Villems
  • Aktiivselt tegutseva fondi laenuportfell 1998. aasta jaanuaris oli 430 miljonit krooni.

    Eelmise aasta alguses otsustas fond osta 2,5 miljonit Maapanga aktsiat 25 miljoni krooni eest. Seda võib nimetada allutatud laenuks raskustes pangale. Kuid siiani pole Maapank andnud fondile vastu aktsiaid. Nüüd tahab fond peale aktsiate ka esindatust panga nõukogus.

  • tegevdirektor: Tarmu Ossip
  • nõukogu esimees: Peeter Tohver
  • liikmed: Marina Kaas, Aleksander Bakirov, Illar Hallaste
  • Viimati 1996. aasta lõpus riigikontrolli poolt revideeritud fondi kasutamata jäägid moodustasid 22 miljonit krooni. Koosseisuliste töötajate tasustamisel ei peetud kinni valitsuse määrusest, keskmine palk koos preemiaga oli 1996. aastal üle 7000 krooni. Soetatud oli kaks sõiduautot, mille vajalikkuses riigikontroll kahtles.

    Maaelu krediteerimise fond ise laenu ei anna, seda vahendavad pangad, kes võtavad enda kanda ka riski. Põhikirja järgi võib fond raha saada kaheksast allikast, põhiosa tuleb riigieelarvest -- nii möödunud kui sel aastal 97 miljonit krooni.

    Preemiate ja lisatasudega ei ole riigikontrolli arvates selles fondis patustatud. Küll soovitab peakontrolör Olav Lüüs uurida ühele nõukogu endisele liikmele fondist antud umbes miljonikroonise soodsa laenu tagamaid, laenu ei tohtinuks tema sõnul nii anda. See juhtum on kirjas riigikontrolli otsuse aluseks olevas aktis, kuid akti ega selles sisalduva ametniku nime Lüüs näidata ei tohi.

    Fondi finantsjuht Ardo Nõmm märgib ebamääraselt, et küsimus polnud isikus, vaid ühe isikuga seotud firmas. Ta annab mõista, et laen anti fondi nõukogu liikmega seotud ettevõttele ja sel ajal polnud see seaduste või põhikirjaga vastuolus.

  • tegevdirektor: Jüri Lichfeld
  • nõukogu esimees: Margus Leivo
  • liikmed: Rein Küttner, Arvi Hamburg, Harri Tani, Jaan Anvelt, Eva Kraav, Tarmo Ruben, Ants Laansalu, Andres Sarri ja Peeter Tohver
  • Innovatsioonifond rahastab kõrge riskiastmega kõrgtehnoloogilisi projekte, mis pankadest raha ei saa. Fond annab tootmisettevõtetele madalama protsendiga laenu kui pangad, eelmisel aastal näiteks 8%.

    Lootusetuid laene oli fondil 10 miljonit krooni, mis on peaaegu sama palju, kui fondile eelmisel aastal laenude tagasimaksetena laekus. Arvestades, et fond on kokku väljastanud alla 100 miljoni krooni, sellest suure osa tagastamatu abina, on lootusetute laenude osa aukartustäratavalt suur.

    Riigikontrolli peakontrolöri Rein Randma sõnul on fondi nõukogu eelarveid vabameelselt ümber teinud. Näiteks kinnitati 1998. aasta jaanuari lõpus 1997. aasta eelarve täitmine muudetud kujul -- arvestati juurde suured preemiad, mida esialgses eelarves polnud.

  • fondi tegevjuht: Veljo Tinn
  • fondi nõukogu esimees: Alar Urm
  • liikmed: Agu Lellep, Mati Meos, Ants Tamme ja Illar Ehala
  • Riigieelarvest ei saa see fond midagi. Raha tuleb kindlustusseltsidelt, kes eraldavad 8% oma liikluskindlustuse maksetest, samuti saadakse raha oma kindlustustegevusest piiri- ja edasikindlustuse vallas.

    Riik on fondile garantiikapitalina andnud teenindusmaja Tallinnas Laikmaa 5, teine fondile kuuluv maja on Tööstuse 52, kus asuvad fondi ruumid.

    Fond peab garanteerima liikluskindlustuskahjude hüvitamise näiteks juhul, kui kindlustusselts pole võimeline seda maksma või polegi autol kindlustust.

    Fondil on rahvusvahelise liikluskindlustuse Eesti büroo õigused. Ta on ainus piirikindlustuse pakkuja ja ainus liikluskindlustuse edasikindlustaja Eestis.

    Riigikontrolli peakontrolöri Sven Potapovi sõnul ei makstud fondist 1996. aastal preemiaid. Sama kinnitab eelmise aasta kohta fondi tegevjuht Veljo Tinn.

    Avalikkuse ees on palju vaieldud Laikmaa 5 maja rendile andmise ja fondile üleandmise üle. Fondi enam kui aasta tagasi revideerinud riigikontroll märkis, et 1996. aastal oli rendileping maja rentniku ASiga Lembitu ebasoodne. Ruutmeetri hind oli vaid 3--13 krooni.

    Fond müüs 1996. aasta lõpus OÜ-le Donaleks oma 2,1 miljoni kroonise jääkmaksumusega autokeskuse vara kõigest miljoni krooni eest. Kontrollimise ajaks oli osaühing maksnud fondi kassasse sularahas vaid 450 000 krooni.

  • nõukogu esimees tegevdirektori ülesannetes: Margus Leivo
  • liikmed: Ülo Sarv, Veera Kirsipuu, Arvi Vask, Toomas Kevvai, Kalev Timberg, Väino Soonike, Arvi Hamburg, Tiiu-Tatjana Reinbusch
  • See fond loodi riigireservi haldamise otsuste tegemiseks. Fondi bilanssi anti kogu Eesti riigireserv: suhkur, sool, toiduõli, teravili, vee reostumise vastased kemikaalid, kütus, ravimid jne.

    Peakontrolör Rein Randma sõnul ei ole kõik riigireservi varad fondi jõudnud, osa neist on vahepeal maha müüdud.

    Fondi vara haldab teenustasu eest AS Riigiressursikeskus (RRK), kes ka müüb seda vara ja kannab tulu fondile.

    Fondil polnud viimase ajani tegevjuhti, pole ruume. Dokumente hoitakse riigihangete ametis, seal töötab kaks fondi liiget ja protokollija. Tegevjuhi kohustuse võttis pärast riigikontrolli märkust enda kanda nõukogu esimees Margus Leivo.

    Küsimusele, mida fond üldse teeb, vastab nõukogu liige, rahandusministeeriumi kõrge ametnik Tiiu-Tatjana Reinbusch: «Tööd on palju tehtud ja maksumaksja kaitseks.»

  • tegevdirektor: Igor Jakobson
  • nõukogu esimees: Margus Leivo
  • liikmed: Märt Mere, Volli Kalam, Urmas Kirtsi, Peep Lass, Harri Leppik, Toomas Mendelson, Ilmar Lepik
  • Riigikontrolli andmetel on fondi nõukogu rikkunud suures ulatuses riigihangete seadust, kui paigutas 1996. ja 1997. aastal konkurssi korraldamata pankadesse kokku 101 miljonit krooni.

    Raha hoiti kuni 6protsendise intressiga nõudmiseni arvel, kuigi pikaajalise deposiidi intress oli kaks korda kõrgem.

    1997. aasta oktoobris moodustas pankade poolt kasutamata laenuressurss 56 miljonit krooni, sealhulgas Ühispangas 24,8 miljonit, ERA Pangas 16 miljonit ja Forekspangas 15 miljonit.

    Fond maksis kinni nõukogu liikmete, lepinguliste töötajate ja majandusministeeriumi töötajate lähetuskulud elamumessidele Soome ja Saksamaale.

    Eluasemefondi laekub veerand riigivara erastamisest saadud rahast, osa raha tuleb riigieelarvest.

    ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing