Kas ettevõttele laenanud isikut peaks kaitsma seadusega?

Võib ja tulebki kaitsta, igal pool maail-mas on teatud kaitsemehhanismid olemas. Eestis on ju ka olukord oluliselt muutunud -- näiteks investeerimisfondidele ei olnud esialgu üldse mingisuguseid nõudeid, hiljem on need nõuded järjest karmistunud.

Teisest küljest -- igaüks, kes paigutab oma raha ettevõtlusesse, peab muidugi arvestama, et äri on seotud riskiga. Mis mulle torkas silma, oli müstiline protsent. Kui me räägime investeerimisest, siis eeldatav tulu ja risk on võrdelise suurusega, st mida suurem on eeldatav tulu, seda kõrgem on ka risk. See peaks tegema rahapaigutaja ettevaatlikuks.

Peaks olema seadusandlikud abinõud, millega kontroll selliste kontorite tegevuse üle muuta rangemaks. Ehkki sinnapoole teel ka ollakse. Ega enam nii lihtne ei ole sellist fondi teha, et lihtsalt võtta raha sisse ja lubada suurt intressi. Sellisel kontoril peaks olema endal küllaltki suur omakapital, nagu on pankadel -- kehtestada tuleks analoogsed nõuded.

Me oleme lähtunud sellest, et äririsk on iga ettevõtja enda oma. See on üks meie hästi avatud turumudeli koostisosa.

Ja nii on ka inimese puhul, kes paneb raha suure protsendi lootuses mingisse ettevõttesse, tema enda risk.

Riigikogus on menetluses praegu küll hoiuste kaitse seadus, st kui inimene on pannud raha panka ja pank kõrbeb, et siis saaks inimene midagi tagasi. Jutt on kuni 20 000kroonistest hoiustest.

Aga aktsiad ja niisugused asjad -- keegi ei käsi sinna raha panna. Pank on selline asi, et raha tuleb kuskil hoida.

Aga need inimesed läksid suurt protsenti teenima ja...

EAG Autokeskus ei võtnud hoiuseid. Tundub, et antud juhul on tegemist ettevõtte võlakirjaga, see on sama nagu aktsiaga, ainult et see ostetakse tagasi teatud aja pärast.

Kui inimene nii oma raha ettevõttesse paigutas, siis on põhimõtteliselt kõik sellega kaasnev raha andnud inimese enda risk. Kui muidugi ei ole seadusi rikutud.