Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tutvus ja partner avavad Euroopa Liidu rahakoti
Professor Hubert Kahn töötervishoiukeskusest räägib, et nad on aastaid teinud rahataotlusprojekte tervishoiu uurimiseks, kuid seni tulemusteta. Raha saadi alles pärast seda, kui appi tuli Soome samalaadne keskus, kes võttis vahendamise Brüsseliga enda peale.
Innovatsiooniinfokeskuse konsultant Jaan Õmblus ütleb, et innovaatiliste projektide teostamisel on üheks võimalikuks lahenduseks, mida Eesti ärisektor seni kuigi palju ei tunne ega kasuta, raha taotlemine Euroopa Liidu fondidest.
«Selge on, et hea idee leiab mõningase tööga alati toetuse -- rahastamisallikad ja -tingimused võivad küll erinevad olla, aga kui maailmas üldse millestki puudus on, siis pigem headest ideedest kui rahast,» räägib Euroopa Liidu innovatsiooniinfokeskuse direktor Marek Tiits.
Rahataotlusprojektide esitamisel Euroopa Liidule on reeglina üheks tingimuseks vähemalt kolmes Euroopa riigis asuva koostööpartneri olemasolu.
Projekti koostamise soovitused on sarnased äriplaaniga. Raha taotlemisest huvitatu peab selgitama oma ideid ja plaane, sh millistes lõikudes need toetust vajavad.
Tiits soovitab firmadel eelnevalt uurida, millised rahastamisallikad peale pangalaenude ja riiklike toetuste veel nende valdkonnas olemas on, ja leida seejärel koostööpartnerid.
Potentsiaalsele rahastajale tuleb kirjeldada, milline situatsioon tekib pärast projekti ellu viimist.
Pooleleheküljelises tekstis peaks kirjeldama põhjust, miks peaks vastaspool raha andma, ning iseendale tuleks teadvustada, millist probleemi lahendatakse ja mille poolest on sinu projekt parem teistest, selgitab Tiits.
Arvestama peab, et raha ei pruugi tulla mitte ühekorraga, vaid graafiku alusel. Projekti kirjutamisest selle ellu viimiseni kulub vähemalt aasta.
Et EList üldse raha saada, peab ettevõte või organisatsioon tegema Tiitsi sõnul projekti omapoolse panuse. «Arengukava pole mõtet teha lootuses, et projekt on edukas,» lisab ta.
Infot fondide kohta saab Internetist ja Euroopa Liidu väljaannetest. «Idee peab endal olemas olema, ülejäänu osas võime meie aidata,» lausub Tiits.