Piirituseajaja lahkumispidu

Kell 2 pärastlõunal kutsub Antropov külalised fuajeest teise korruse kohvikusse, kus mitukümmend külalist seina ääres koha valivad.

Eelnevalt on majaperemees iga saabuja uksel särava naeratusega tervitades vastu võtnud. Ja siis algab kolmveerand tundi kestev tseremoonia, mille jooksul iga kõneleja veerandsajandi tähendust omamoodi rõhutab.

Alustuseks märgib Arvo Antropov, et lahkumisotsus, mille pidanuks juba aasta tagasi tegema, on lõpuks sündinud. «Möödunud aastal ei uskunud, et 25 aastat välja venitan,» sõnab ta. Aasta tagasi oli Moe piiritusetehas raskes seisus, kui peatus eksport Venemaale ja torudest voolav piiritus ladusid ummistas. «Mullu augustis vaatasid kõik mind nagu viimast lootust ja südametunnistus, ei lubanud lahkuda,» jätkab Antropov.

Piirituse müük välismaale algas taas, kui senise riigiettevõtte omanikeringi lisandus Balti Põrand, mis täna kannab nime Tulivesi.

Seejärel süüdistati nii Moe piiritusetehase nõukogu esimeest Urmas Arumäed kui Antropovit riigivara ärastamise katses. «Oli ette teada, et sõimata saab nagunii ja saigi,» nendib Antropov ohates. «Teist korda ma seda nõiajahti üle elada ei soovi,» kinnitab Antropov, viidates eesootavale ettevõtte riigiaktsiate müügile, mis taas tulist lahingut tõotab.

«Läbi aegade on viina ja piirituse ümber olnud kirgi ja löömisi,» tõdeb oma kõnes majandusministeeriumi kantsler Margus Leivo, kes loeb ette valitsuse istungi tõttu saabumata jäänud majandusminister Jaak Leimanni tervituse.

«Mõistmatult äkiline lahkumine,» tunnistab Leivo hilisemas vestluses ägedalt pead raputades vastuseks küsimusele, kui kaua riigiametnikud Antropovi lahkumisest ette teadsid. Sellega seonduvalt ei välistata võimalust, et Antropov oli sunnitud lahkuma erastamise eel tekkinud erimeelsuste tõttu Tulivesi esindajatega.

«Aeg muudab vanemaks ja tekib küsimus, kas suudad muutustega kaasas käia,» lausub ettevõtte nõukogu esimees Urmas Arumäe, «ja kas peakski.» Arumäe tänab Antropovit nõukogu nimel eduka juhtimise eest veerandsajandi jooksul, mil riigikordki on muutunud. «Nüüd on aeg mõelda enda peale,» lõpetab ta.

Arumäel on pärast lillede üleandmist midagi pakilist arutada piiritusetehase värske tegevjuhiga ja nii suunduvad tema ja uus juhatuse esimees Enno Harmipaik järgmiste kõnede ajal saali tagaotsa omavahel nõu pidama.

Antropovi lahkumine oli kompromiss tema ja nõukogu vahel, kinnitab Tulivesi esindaja Kalle Schults. Tema sõnul ootab ettevõtet saneerimine, et piltlikult öeldes selgitada, kus annab raha vähem kulutada ja kus suuremat tulu teenida. Schults toob näite, et eksportides valuutas arveldav ettevõte on laenu võtnud kroonides, kuigi valuutalaen oleks madalama intressiga ja olemata jääks pidev valuutavahetus. «See on üks nüanss, aga neid on palju,» nendib ta.

Antropovi järeltulija Enno Harmipaik soovib peokõnes, et kogemus ja elav ajalugu saaksid talletatud Moe piiritusetehase muuseumis.

Harmipaik kinnitab, et ei loo erastamise eel illusioone jääda pikaks ajaks tehase etteotsa. «On see pool aastat või kolm kuud, suurt vahet pole,» märgib ta. Kogemustepagas juristina hätta ei jäta, on Harmipaik veendunud.

Elevuse toob saali konkureeriva Rakvere piiritusetehase direktor Sven Prees, kes tunnustab Antropovi oskust läbi elu käia. «Teadsid, keda määrida, keda taguda,» naerutab rahvast Prees, kes esimest korda puutus Antropoviga kokku 24 aastat tagasi, mil ta asus juhtima Rakvere kaubandust.

Tund aega hiljem viskiklaasi sõrmede vahel keerutades märgib Prees konkurenti iseloomustades, et Antropov on «kange nagu jurakas» ja kõike otsustav, nii et «iga nael tehases käis läbi tema käest».

Õnnitlejate rivi lõpetab vanem poeg, kohtuekspetriisibüroo direktor Robert Antropov, kes tunneb siirast heameelt, et vanaisal nüüd laste jaoks aega jääb. «Tere tulemast tagasi perre,» kutsub ta, andes isale üle tennisepartnerite võitmiseks vajaliku reketi.

«Mingil hetkel pead ka endale mõtlema hakkama,» arutleb kohvilauas toiduainetetööstuse kontserni ETFC Grupi juhatuse esimees Ants Laos. Olen ise samu mõtteid mõlgutanud ja sellest ka firmas poistele märku andnud, lisab ta. «Inimene ei ela ju selleks, et töötada, vaid töötab selleks, et elada,» tõdeb Laos.

Arvo Antropov kinnitab õhtut lõpetades, et pensionile minek on tõsine ja ta ei jää Moe piiritusetehase nõukogu liikmeks ega nõunikuks. «Olen perekonna probleemide lahendamise aasta edasi lükanud, nüüd on aeg käes,» ütleb Antropov.

Rakvere äärelinnas asuva maja müümise otsustas Antropov juba eelmisel aastal. Seega saab tema praegune naaber Lembit Kaljuvee Hoiupangast endale mõne aja pärast uue seltsilise.

Täpselt 25 aastat tagasi astusin Moe piiritusetehase uksest sisse plaaniga jääda kaheks aastaks, räägib juhatuse esimehe kohast loobunud Arvo Antropov. Ettevõte oli tollal pankrotis ja minister Jaan Tepandi laual oli käskkiri tehas sulgeda.

Enne Moed juhtis Antropov enda loodud Rakvere tuletõrjet.

Piiritusetehasest lahkumise äärel on Antropov olnud varemgi. 1994. a suvel oli majandusminis--teeriumis juba trükitud otsus Antropov puhkuse ajal direktori kohalt vabastada. «Aga ma, ausõna, ei mäleta, miks paika jäin,» räägib ta.

Üks põhjus võis olla selles, et pool aastat varem soovis Moe alustada viina tootmist, aga riik ei andnud selleks luba. «Riik ei soovinud kedagi Liviko kõrval näha, plaan oli enneaegne,» usub Antropov.

Praegu on aeg Moe viina villimiseks küps ja uus juht Enno Harmipaik kinnitab tehase eraomanike plaani viina tootma hakata.

Kuu tagasi tõid Tulivesi omanikud Moele finantsjuhiks Hoiupanga kogemusega Marko Kivilo, kes kaks viimast aastat tegeles ettevõtete finantsnõustamisega.

Harmipaik kavatseb tõsta keskastme juhtide vastutust, kinnitades igale neist oma eelarve. «Antropovi stiil oli, et talle allus iga tööline,» selgitab Harmipaik. Teise muutusena toob ta välja paarikümne inimese koondamise. Kaob ehitus-remondi- ja transpordiosakond ning sisevalve, 106 inimese asemel jääb tööle alla 90.

Antropov nende muutustega nõus ei olnud. Tema sõnul on osakondade eelarve koostamist proovinud Soome alkoholikontsern Alko, misjärel vabastati direktor.

Pensionäridest töötajate asendamine teenust pakkuvate firmadega teeb Antropovile haiget. Tehase ehitamise ajal vedas ta ehitustöölisi oma Moskvit?iga rajooni teisest otsast tööle.