Soomlane Paldiskit uueks loomas

Artikkel

- Uudised
- 5. märts 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soomlane Paldiskit uueks loomas
Mikko Laaksoneni firma Pirita Laevad AS omab lisaks osalusele Paldiski Põhjasadamas ka sadama operaatorfirma Palsteve aktsiate kontrollpakki.
Miiduranna sadamas laeb soomlane ümarpuitu. 1994. aastal tegeles ta vastvalminud Kunda sadamas tsemendi laadimisega.
Kunda sadama kaptenile Aadu Nurmsalule esimese hooga Mikko Laaksoneni nimi ei meenu. Pärast hetkelist mõtlemist tuleb talle aga meelde, et sadama esimesed laevad aitas soomlase firma oma transportööridega laadida.
Hiljem, kui Kunda sai oma mobiilkraanad, kõrvetasid nad Pirita Laevad sealt minema. Soomlased tegid veidi lohakat tööd ja transportööridega tegutsedes lendas õhku liiga palju tolmu, mis Kunda linnale niigi palju peavalu tekitab, selgitab Nurmsalu.
Pärast Eesti sadamatega tutvumist algas koostöö ka Paldiski Põhjasadamaga, kuhu praeguseks on investeeritud juba ligi miljon krooni.
Põhjasadama aktsiate müügiotsust põhjendades tunnistas Jaan Mölder eelmisel nädalal, et Mikko Laaksoneni firma eelis teiste pakkujate ees oli tema tuntus ja usaldusväärsus müüja silmis. «Ma ei näe mingisugust põhjust, miks ma ei peaks teda usaldama,» kommenteeris ta.
Pika koloriitse linnapea usalduse on võitnud väikest kasvu, sõbraliku ilmega mees, kes meid Turu raudteejaamas ees ootab. «Tere tulemast Turu linna,» ütleb ta reipalt ja juhatab ajakirjanikud oma tumerohelise Mercedese juurde, mille tagaluugist reisikotte sisse pannes jäävad silma töötunked. Ka ärijuhil on vaja vahel sadamatöödes käsi külge panna.
Kuuldes konarlikku katsetust otsida sobivat vestluskeelt, palub Laaksonen eesti keelt kasutada. «Ma saan aru küll, sest elasin kunagi terve aasta Eestis,» räägib ta, kasutades ise siiski oma emakeelt.
Sadamatega oli seotud juba Mikko isa transpordifirma, mille poeg üle võttis ja siiani perefirmana üleval hoiab. «Juba nelja-aastaselt istusin suure veoauto rooli,» meenutab praeguseks neljas sadamas vedelainete terminaali omav Laaksonen.
Nüüdseks on isa transpordifirma kasvanud suureks sadamates ja tööstusettevõtete läheduses kemikaalide ning vedelainete ladustamise ja puisteainete laadimistöödega tegelevaks kontserniks.
Laaksoneni tööpäevad kuluvad sadamate vahet sõites autoga, mis on ühtlasi ka tema kontor. «Üks sadam, kus me töötame, on siit 500 kilomeetrit eemal Kokkolas. Ka seda vahet tuleb sõita peaaegu iga päev,» räägib Laaksonen närviliselt helisevat mobiiltelefoni trotsides.
Kõnet vastu võttes selgub, et Soome armee soovib Laaksoneni Helsingis demonteeritavat terminaali linnalahingute õppusteks kasutada.
Laaksonenile kuuluv Naantali vabasadam on mehe enda välja ehitatud. Algust sai tehtud 1980. aastal, kui praegusel laoplatsil kasvas mets. Rauma sadamassse on Laaksonen investeerinud 80 miljonit krooni. Kõrvuti seisvatele autodele laaditakse kõike männiõlist masuudini. Sellisena näeb Laaksonen ette ka Paldiski sadamat 5-10 aasta pärast.
Laaksoneni sõnul võib Paldiski Põhjasadamasse, kus 100 meetri pikkuse rannariba ääres on mere sügavus kuni 20 meetrit, ehitada kuni kilomeetrise kai. See saab praeguse ühe väikese laeva asemel korraga 5-6 suurt sügavmere laeva teenindama hakata.
Paldiski on kogu Baltimaade parim paik, kiidab Laaksonen innukalt, kuid vakatab fotograafi hüüde peale: «Näe, jänes!» Tõepoolest, suurte ja kõrgete vedelainete mahutite vahel, mille otsast avanes pilt kogu Turu sadama piirkonnale, lippab rohu sees paks jänes.
Seepeale viitab Laaksonen paarsada meetrit eemale mäeveerele ehitatud eramurajoonile ja imestab, miks Paldiskis terminaalide ehitamine inimestes nii suurt paanikat on tekitanud.
Paldiski linna elanikud on terminaalide ehitamise vastu ja eelmisel aastal räägiti protestimärgiks kogutud 700 allkirjast. Samas on Laaksonenil linnapea tugev toetus.
Jaan Mölder on öelnud, et kuigi linnaelanikud süüdistavad teda mürgitamises ja ahnuses, toetab ta terminaalide ehitamist ja püüab selgitada, et keemiatooted on kahjulikud vaid siis, kui neid juuakse või nendes ujutakse.
Laaksonen selgitab terminaalide kõrval asuvatele majadele viidates, et Soomes ladustatakse keemilisi aineid otse linna kõrval.
Vastuolude tõttu on Paldiski projektide käivitamiseks kulunud mitu aastat. Soomes on keemiaterminaali avamiseks vaja viia ainult üks paber kohaliku linna ehituskomisjonile, mitte nagu Eestis, kus tuleb aastaid bürokraatiaga maadelda, võrdleb Laaksonen.
Juttu ajades keerab Laaksonen auto väikese maja ette Turu linnas. Maja on ta ostnud tütar Maiale, kes Turu kõrgemas ärikoolis end perefirma juhtimiseks ette valmistab.
Maia suuri terminaale ja sadamatööde juhtimist ei karda. «Kõik oleneb sellest, kas huvi on,» lausub pikajuukseline linalakk, kes valmistub Inglismaale koeranäitusele sõitma. Laaksonenidel on 20 tiibeti shih-tzu koera, kes nagu väikesed karvased padjad toas ringi vudivad.
Laaksoneni hobi on ajaloolised paigad ja mõisad. Eelmise aasta lõpus ostis ta erastamisagentuurilt ja Tallinna Sadamalt Vihula mõisa enamusaktsiad. Nende tehingutega läks ta aga vastuollu Vihula teiste aktsionäridega, tüli on jõudnud kohtusse.
TEA Keelõpetuse ASi tegevjuht Silva Tomingas väidab, et Laaksoneni aktsiatehingud olid ebaausad. Tallinna Sadamalt ostetud aktsiad võimaldasid Laaksonenil osaleda erastamisagentuuri oksjonil, kus Vihula aktsionäridel oleks pidanud olema eelisostuõigus.
Laaksonen on Soome ärimees, kes arvab, et tema marginaal siin tehtud asjadele on kümme korda kõrgem kui Eesti ettevõtjatel, lausub Tomingas. «Arvestades Pirita Laevade ASi põhivahendite vähesust ja finantsseisu tagasihoidlikkust on põhjust kahtlustada, et selliste suurte tehingute puhul võib olla tegemist rahapesuga. »
Laaksonen räägib, et kohtuasja tekitas olukord, kus Eesti proua soovis Vihula aktsiaid ilma rahata endale saada. Tema aga ostis Tallinna Sadamalt aktsiad legaalselt. «See oli ametlik enampakkumine, Äripäevast lugesin,» muigab mees.
ASi Primorek kaudu, kes tegeles Pirita Laevade raamatupidamisega, ostis Laaksonen 1994. a 400 000 krooniga Purila mõisakompleksi.
Erastamisagentuuris on Laaksoneni nimi hästi teada, kuid temast pikemalt kõneleda ei soovita. Keegi pole mehega isiklikult rääkinud, kuid vihjatakse, et ta esindajad on norivad ja ebasümpaatsed.
Hetkel kuum