Pensionitõus --riigile suur, mammile väike

09. märts 1998, 00:00

Peab olema hea huumorimeel, et mitte vihastuda, kommenteerib pensionitõusu Lasnamäel elav Agnes Jaanus. Pensioniaeg on mõeldud puhkamiseks, mina pean aga elatise teenimiseks tööl käima, lisab ta.

«See on mõnitamine,» räägib pensionär Tallinnast, kes oma nime avaldada ei taha. Tema pensionilisa ei saanud, sest tal pole 41 aastat tööstaa?i. «Raha on suremisekski vähe,» kurdab naine.

Nimetatud kodanik saab kuus 1015 krooni pensioni, kuid kahetoalise korteri üüriks peab ta maksma 1300 krooni, sellele lisanduvad veel elekter, gaas ja telefon, kokku umbes 500 krooni.

Üürisoodustust saab ta riigilt kuus 200 krooni. Seega jääb pensionär 585 krooniga miinusesse, ja söönud pole ta veel midagi.

Mida siis võtab ette inimene, kes 585 krooniga miinuses on? Tuleb leida mingigi viis rahateenimiseks, kasvõi tulumaksu soosiva riigi eest seda varjates.

Tuli välja üürida üks tuba oma korterist, millest saab tulu 1200 krooni kuus. Seega jääb toidu ostmiseks 615 krooni.

«Tuleb välja, ehkki väheseks jääb ikkagi,» ütleb pensionär ja lisab, et kui tema pensionist jääks pärast kõikide kommunaalmaksete tasumist üle 615 krooni, poleks vaja kasutada ebaseaduslikku teed raha hankimiseks.

Maria Trigman, 90aastane vanainimene Mustamäelt, saab 800 krooni kuus pensioni. Ta elab ühetoalises omanikule tagastatud ahjuküttega korteris, kus ta siiani üüri pole maksnud.

Sellest aastast alates peab ta ka üüri maksma, aastas läheb umbes 1200 krooni küttepuudele ja briketile. Veel peab ta maksma kuus ligi 100 krooni elektri eest ja samapalju kulub telefoniarvele.

Seega jääb tal umbes 500 krooni kuus toidu jaoks. «Läbi raskuste tulen välja, kuid poes käies tuleb siiski hoolikalt valida, mida osta.»

Pensioniameti direktori asetäitja Aili Joosepson räägib, et keskmiselt 104kroonine sissetuleku tõus on pensionäri jaoks suur raha, kuid eriti see midagi ei muuda.

Olen nõus asjaoluga, et osa pensionäre peab sellist pensionitõusu mõnitamiseks, tunnistab ka sotsiaalkindlustusameti peadirektor Külli Pedak. «Kuid on ka inimesi, keda see väga aitab,» ütleb ta.

Riik kulutab pensionite peale kuus 450 miljonit krooni.

Välisriikides on võimalik enne pensionile minekut teha pensionikindlustus, Eestis seda võimalust pole, lausub Joosepson, lisades, et novembris on lubatud uut pensionitõusu.

Valitsus on heaks kiitnud pensionikontseptsiooni, mis tänasele pensionärile ei anna oluliselt midagi peale selle, et pensione tõstetakse inflatsiooniga võrdselt.

Tulevikupensionär aga peaks hakkama mõtlema juba noorest peast vanaduspõlvele. Pensionikava reguleeribki normaalse sissetuleku just tulevikupensionärile .

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:15
Otsi:

Ava täpsem otsing