Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tulumaks võib langeda 10%
Eesti peab andma kaubanduspartneritele garantii
Paljude Eesti kaubanduspartnerite maksuseadused sisaldavad sätteid, mille alusel võidakse Eesti 16% tulumaksu kehtestamisel tembeldada offshore-riigiks ja kanda majandussuhete musta nimekirja, ütles audiitorfirma Price Waterhouse maksuspetsialist Erki Uustalu. Tulumaksu vähendamise korral peab Eesti tagama hea teabevahetuse teiste riikide maksuametitega. Uustalu sõnul vajaksid täiendamist ka topeltmaksustamise vältimist ja teabevahetust puudutavad lepingud.
Eesti sattumine teiste riikide musta nimekirja tähendaks seda, et näiteks Eestisse investeeriv Soome ettevõte peab hakkama Soome maksuametile tõendama, et tegemist on reaalse investeeringuga, mitte aga Soome maksudest kõrvalehiilimisega.
Rahandusminister Mart Opmann ütles, et ettevõtte tulumaksu langetamise üks takistusi on teiste riikidega juba sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingud. Lisaks kahandavad Opmanni sõnul Eestis kehtivad maksusoodustused tegeliku tulumaksukoormuse niigi 12 protsendini. Eestis kehtivad piirkondlikud maksusoodustused ning ettevõtjad võivad ise määrata amortisatsiooni. Tegeliku maksukoormuse langemine alla 9% viiks Eesti nn halli tsooni, kus asuvaid riike võidakse hakata käsitlema maksuvaba piirkonnana, selgitas Opmann. Ta kinnitas, et tugineb USA rahandusministeeriumi spetsialistide Tom Harti ja Thomas Simsoni seisukohtadele, kes on täiendavate maksusoodustuste vastu.
Erki Uustalu polnud nõus Mart Opmanni väitega, et juba sõlmitud topeltmaksustamise lepingud takistavad tulumaksu alandamist. «Ükski topeltmaksustamise leping meile sellist keeldu ei sätesta,» ütles Uustalu.
Uustalu väitis ka, et maksumäära alandamine ei sõltu suhetest Euroopa Liiduga. Euroopa Liit on otsustanud, et tulumaksumäär jääb iga riigi suveräniteedi küsimuseks, ütles Uustalu.
Uustalu lisas, et maksusüsteemi selguse aspektist eelistaks ta üldise maksumäära alandamist üksikutele, nt piirkondlikel alustel tehtavatele maksusoodustustele. Maksubaas peaks olema võimalikult lai, märkis ta.
Tallinna tehnikaülikooli dotsent Aita Tammeraid pidas õigeks tegelike investeeringute vabastamist tulumaksust. Ettevõtted investeerivad praegu võla hinnaga ja sattuvad seetõttu majandusraskustesse, ütles ta. «Tekib küsimus, miks anda maksusoodustust? Loomulikult mitte selleks, et raha aktsionäride vahel laiali jagada, vaid selleks, et tõhusalt investeeritaks,» lisas Tammeraid. Tammeraid kinnitas, et ettevõtte tulumaksu alandamisele järgneks töötajate ümberregistreerimine üksikisikust ettevõtjateks.
Seni on Eesti maksupoliitikat ellu viidud katse-eksituse meetodil ning tulumaksumäära alandamisele peab eelnema korralik uurimistöö kõikide asjast huvitatute osavõtul, ütles Uustalu.
Mart Opmann kinnitas, et kuigi ta isiklikult ei poolda ettevõtete tulumaksu määra alandamist, hakkab rahandusministeerium tööandjate ja tööstuse keskliidu ettepanekut läbi töötama. «Selleks, et kaaluda tulumaksu alandamist, tuleb maksusüsteem tervikuna läbi töötada, sest maksusüsteem on praegu tasakaalustatud tervik,» ütles Opmann, lisades, et uue maksusüsteemi ellurakendamine võtaks aega vähemalt kaks aastat.