Türgi ohustab euroliidu laienemist

ELi eesistujamaa Suurbritannia korraldab Euroopa konverentsi kõigile 11 ELi pürgijariigile ja ka Türgile. Ehkki konverentsi eel tegi EL Türgi lepitamiseks teatavaks oma Türgi-strateegia, kus soovitatakse süvendada kahepoolset tolliliitu ning tööstus-, teenindus- ja põllumajandusalast koostööd, jäi Türgi peaminister Mesut Yilmaz kõigutamatuks ning teatas, et Türgi osavõtt Londoni konverentsist on välistatud, sest «nii aktsepteeriks ta oma riigi diskrimineerimist». Diskrimineerimise all mõtleb ta seda, et Türgi ei pääse koos kuue kandidaatriigiga 30. märtsil algavatele ELi laienemisläbirääkimistele, ehkki ta on seda taotlenud juba 30 aastat.

Olukord on üsna absurdne, sest nii EL kui ka Türgi teavad, et Türgi pääs ELi on kaugete mägede taga ja et seda takistavad objektiivsed põhjused. Kui nimetada olulisemaid nende hulgas, siis Türgi jätkab oma defitsiidi finantseerimist obligatsioonituru kaudu, selle asemel et teha fiskaal- ja struktuurireformi, jätkab inimõiguste rikkumist, lubab armeel sekkuda riigi valitsemisse ja õhutab Küprose türklasi boikoteerima ELi laienemisläbirääkimisi.

Türgi peaminister on ajalehes Financial Times võrrelnud Saksamaa suhtumist ELi laienemisse Adolf Hitleri omaaegse Lebensraum'i poliitikaga, mille eesmärk oli võita juurde eluruumi Ida-Euroopa arvel. «Sakslased jätkavad oma vana poliitikat -- nad usuvad Lebensraum'i, st muudavad strateegiliselt tähtsad Ida- ja Kesk-Euroopa riigid oma tagahooviks,» ütles Mesut Yilmaz. «Sakslaste eesmärk on haarata need riigid ELi ja NATOsse ning tõmmata Euroopa piir Bulgaaria ja Türgi vahele, mis võivad olla Euroopa head naabrid, kuid mitte ELi liikmed.»

Saksa valitsuse pressiesindaja Peter Hausmann ütles, et Türgi peaministri avaldus on Saksa poliitika andestamatu valetõlgendus ning teravas vastuolus Saksa-Türgi pikaaegsete heade suhetega.

31. märtsil peaks kuue riigi seas ELiga läbirääkimisi alustama ka Küpros, kuid Türgil on kavas needki nurjata. Türgi õhutusel on Küprose türklaste liider Rauf Denktash teatanud, et nad ei osale koos Küprose kreeklastega läbirääkimistel. Lisaks on Ankara deklareerinud, et kui EL peaks alustama läbirääkimisi üksnes Küprose kreeklastega, siis kaalub ta Põhja-Küprose «annekteerimist», mille ta 1974. a okupeeris ja kus hoiab pidevalt 30 000 sõjaväelast.

Tuleval suvel tekib Küprosel niigi suurkonflikti oht, kui Küprose kreeklased hakkavad üles panema tellitud Vene päritolu õhutõrjerakette S-300, millele Yilmazi valitsus on lubanud vastata «kohaste abinõudega».

Brüssel lootis Küprose lülitamisega ELi laienemisprotsessi tasandada saarel valitsevaid kahe kogukonna ja ka Kreeka-Türgi vastuolusid. Reedel Nicosiat külastanud Euroopa komisjoni (EK) välisvolinik Hans van den Broek soovitas Küprose kreeklastel igal juhul läbirääkimistele tulla ja avaldas lootust, et saare türklased ühinevad nendega edaspidi, kui paranevad ELi ja Türgi suhted. REUTERS-FT-ÄP