Kired naftatehase ümber

Artikkel

- Uudised
- 12. märts 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kired naftatehase ümber
Keemiaettevõtte Silmet plaanib rajada sadama, terminaali ja naftatehase, mis kokku läheb maksma 170 miljonit dollarit ehk 2,5 miljardit krooni. 10 miljonit dollarit neelab sadam ja sama palju terminaal, ülejäänu kuulub naftatehasele, näitab Jõgi tehasekorpuse katuselt käega paremalt vasakule liikudes.
Kindluse veendunult rääkida annab Jõgi väitel Venemaa naftakontsernidest partnerite tõsine huvi, mis viib selle kuu lõpuks eellepingute sõlmimiseni.
Kõik vajalik tehase teenindamiseks on Sillamäel olemas. «Venemaal tuleks uue tehase rajamisel ehitada terve linn, kus töötajad elama hakkavad,» märgib Jõgi. Naftatehases hakkab tööle kakssada inimest, lisades tehase juurde rajatava sadama ja terminaali, tõuseb töötajate arv poole tuhandeni.
Sellest nädalast töötab hiljuti Kiviteri juhi kohalt lahkunud Jüri Soone haruldaste ja muldmetallide tehase ASi Silmet juhatuse esimehena. Jõgi väitel on Soone tulek Silmetisse juhuslik kokkulangevus ja ei ole seotud bensiinikatsetustega Kiviteris.
Kütusefirma AS NB juhatuse esimehe Aleksander Kannuse sõnul näitab Soone Silmetisse kutsumine, et naftatehase plaan on tõsine. Soone on selle ala hinnatud spetsialist Eestis.
Sama juhuslikuks nimetab Jõgi Kiviteri juhi Priit Piilmanni suusapuhkust Austrias samal ajal tema ja Silmeti Grupi nõukogu liikme ekspeaminister Tiit Vähiga. «Piilmann küsis mäel, kui kaugel me oleme,» kommenteerib Jõgi, «see on normaalne, et konkurentide tegemise vastu huvi tuntakse.»
Venemaa naftasaaduste transiidi ja bunkerdamisega tegeleva firma Eurodek juht Eestis Valeri Melnikov tunnistab, et Vene naftafirmade suurim probleem on seotud väljapääsuga merele. Ainus tehas, mis on Läänemerele suhteliselt lähedal, asub Sillamäest 170 km kaugusel Kiri?is.
Kuid Melnikov toonitab, et Eestisse ei tule naftatoru, mis oleks kõige odavam ja rentaablim transportimise viis.
Arvestades Eesti raudtee läbilaskevõimet ja piirijaamade olukorda, on juba praegu olukord kriitiline, ehkki enamik Eesti kütuseterminaale töötab poole võimsusega.
«Ma ei kujuta ette, mismoodi raudtee vastu peab, kui ehitatakse veel naftatöötlemise tehas,» kahtleb Melnikov.
Venemaa on kehtestanud toorme väljaveo piiramiseks ekspordimaksu ja oma tehaste konkurentsivõime säilitamiseks 25protsendilise impordimaksu bensiinile. Kas nafta ja bensiini edasi-tagasivedamisel on säärastel tingimustel üldse mõtet, kahtlevad oponendid.
Niipalju kui tean, on Venemaal alatootmine ja vananenud seadmed, mis toodangu omahinna kõrgemaks teevad, kinnitab Jõgi. Sillamäele tuleb tema sõnul moodne tehas, mille tootmiskulud väikesed.
ASi SVL Botrans juhatuse esimees Nikolai Jugantsov on aastaid rääkinud ideest teha Sillamäele naftaterminaal ja sadam. Naftatöötlemise tehase rajamisest ta aga suurt midagi ei tea.
Mul on isegi oletuste tasemel raske öelda, kes Venemaa firmadest võiksid selle plaani initsiaatorid olla, kuna minu teada töötavad seal tehased poole võimsusega, ütleb Jugantsov.
ASi Kiviter juhatuse esimees Priit Piilmann on varem rääkinud, et ka Kiviteri üks arengusuundadest on naftatöötlemine. Hinnangute andmisel on ta aga tagasihoidlik.
«Kui nad seal tahavad tehast teha, siis minupärast las teevad,» lausub Piilmann.
Samas märgib ta, et ilmselt on see veel toores projekt, millele lähenetakse liiga suurejooneliselt. «Me oleme ajanud asja poolteist aastat, aga ajalehte veel ei paneks.»
Eestisse naftatehase ehitamise plaani suhtub kriitiliselt Eesti edukaima transiidifirma ASi Pakterminal nõukogu esimees Aadu Luukas. Euroopas suletakse ületootmise tõttu iga aasta mitu tehast, põhjendab ta.
«Alati on konkurentidel huvi öelda, et sellest ei tule midagi välja,» pareerib Jõgi.
Melnikov osutab rahasummale, mis naftatöötlemistehasesse investeerida tahetakse. «See on hullumeelne hulk raha,» ütleb ta. «Uljas jutt, et investeeritakse sadu miljoneid dollareid, teeb mind ettevaatlikuks. Kus on need miljonid, mida Vene kompaniid investeerida kavatsevad, eriti kui nad ehitavad samal ajal Leningradi oblastisse sadamaid.»
Melnikov avaldab arvamust, et Silmeti inimeste jutt on pigem fantaasia või avantüür. «Ma ei tea kas ma saan millestki valesti aru, aga see plaan tundub kuidagi imelik,» lausub ta.
Ida-Virumaa asemaavanem Agu Värimäe tõdeb, et Sillamäe naftatöötlemistehase ja sadama jutt ei ole seni eriti konkreetne olnud.
Iseenesest idee rajada selline tehas Sillamäele on tervitatav ja lahendaks nii linna kui regiooni mitmed küsimused, mainib Värimäe.
Kannuse sõnul on iseküsimus see, kes Venemaa firmadest selle investeeringu teeb ja kuidas Venemaa valitsus sellises mahus Eestisse tehtavasse investeeringusse suhtub.
Kahe Venemaa naftakontserni nime, kellega Silmet eellepingu sõlmib, ei soovi Jõgi veel avalikustada.
Ta lubas ühes hiljutises telesaates endale lennuka väite, et ega raha maailmast kadunud ole, ning teatas, et projekti rahastajad on investorid ja krediidiasutused. Millised täpselt, ta ei ütle. «Enne lepingule allakirjutamist ei ole see korrektne,» põhjendab ta.
Jõgi väitel helistas ta sel esmaspäeval Moskvasse, et saada spekulatsioonide vältimiseks partneritelt nimede avalikustamise nõusolek, aga telefonid ei vastanud. «Mis teha, seal oli naistepäevajärgne püha,» jätab Jõgi asjaosalised esialgu veel nimetuks.
Suurettevõtjate assotsiatsiooni tegevdirektor Jaak Saarniit on öelnud, et Silmeti rajatav naftatöötlemistehas võib valmida koostöös Venemaa suure kütusekontserniga Lukoil.
Naftatöötlemistehasega võib olla seotud Lukoili presidendi Vagit Alekperovi järgmise nädala visiit Eestisse.
Lukoiliga väga tihedat koostööd tegeva Eurodeki juht Melnikov ei seosta ei seda visiiti ega Lukoili ennast naftatöötlemistehase rajamisega Sillamäele.
Hetkel kuum