Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kui palju sekkuvad omanikud tegevjuhtkonna töösse?

16. märts 1998, 00:00

Tegevjuhtkond annab firma majandustegevusest omanikele aru 5--6 korda aastas. Siis määratakse ka kindlaks peamised küsimused, millest juhatust (mõne aja pärast reformitakse juhatus nõukoguks) tuleks informeerida.

Kord aastas on üldkoosolek, kus kinnitatakse aastaaruanne. Kord aastas on ka suurem nõupidamine, kus koos juhatusega arutatakse minu esitatud järgnevat kümmet aastat haaravat strateegilist arengukava koos majanduslike arvutustega.

Omanik määrab tegevdirektori palga ja need summad, mille ulatuses tegevdirektoril on õigus korrigeerida teiste töötajate palka. Omanik otsustab ka investeeringute suuruse ning teatab oma kasumisoovi.

Meie ettevõttes on juhatuse ja tegevjuhtkonna suhted olnud väga head. Mõnikord on tekkinud Eesti ja Soome erinevast ärikliimast tulenevaid probleeme, aga siiamaani oleme üksteist mõistes küsimused lahendanud.

Omanik (Computer 2000 AG) on pannud paika juhatuse, kus on üks Eesti esindaja, ja nõukogu, kuhu kuulub kolm Computer 2000 Finland OY võtmeisikut.

Nõukogu ja juhatus jälgivad firma jooksvaid tulemusi pidevalt (sisuliselt on-line-jälgimine). Kui nõukogu millegagi rahul pole, siis tuleb ettevõtte tegevjuhtkonnale kohe ka tagasiside.

Kui Eesti esindus loodi, siis oli siin tööl suhteliselt vähe inimesi ja kasutasime väga palju teenuseid Soome poolelt. Ettevõtte igapäevasesse tegevusse ei sekkunud siis küll omanik, aga mingil määral tegi seda omaniku poolt paika pandud juhatus (praegune analoog sellele on nõukogu).

Aja jooksul on Eesti esindusse rohkem inimesi tööle võetud. Sellega seoses on meile tulnud juurde vastutust ja ka õigusi.

Oleme jõudnud niikaugele, et viimasel ajal sekkub juhatus igapäevasesse juhtimistegevusse väga vähe (ehk praktiliselt üldse ei sekku).

Meil on nõukogu, kuhu kuuluvad kontserni esindajad ja tegevjuhtkonna esindaja. Nõukogu hoiab silma peal strateegilistel küsimustel.

Nõukogu koosolekud toimuvad keskmiselt kord kvartalis ja siis tehakse kokkuvõtted sellest, mis vahepeal on toimunud.

Igapäevaelus ei ole väljaspool nõukogu koosolekut kontsernipoolset juhtimist tunda.

On olemas äritegevuse juhtimiseks vajalikud planeerimise ja aruandluse protsessid, mis tagavad selle, et pidevalt hoitakse «kätt pulsil».

Kui nõukogu liikmetel on küsimusi, mis jäävad väljapoole nõukogu tööd, siis käiakse siin ka väljaspool nõukogu. See ei ole aga sekkumine ettevõtte operatiivjuhtimisse, vaid pigem on tegu informatsiooni vahetamisega.

Kui eelarve täitmine sujub plaanipäraselt, siis ei ole omanikel mingit põhjust ettevõtte operatiivtegevusse sekkuda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing