Majandus ja teadus vaatavad üksteisest mööda

16. märts 1998, 00:00

Eesti innovatsioonifondi nõukogu liige, tehnikaülikooli prorektor professor Rein Küttner kinnitab Coopers&Lybrandi antud hinnangut.

Küttneri väitel pole Eesti paljukiidetud ajupotentsiaal kuhugi kadunud, kuid see töötab Eestist välja. Ta toob näiteks kõik Eesti viis füüsikainstituuti, mis põhiosas täidavad välisriikidest tulnud tellimusi.

Euroopa Liidu Maastrichti leppe kohaselt tohib riik toetada uute toodete ja tehnoloogiate väljatöötamist ja rakendamist maksimaalselt kolmandiku ulatuses. Ülejäänud 70 protsenti peab tulema ettevõtlusest.

Eestis on olukord paraku täpselt vastupidine.

Lääneriikides investeerivad ettevõtted innovaatilistesse projektidesse keskmiselt 2,4 protsenti käibest. Kui selline suhtumine üle kanda Eestisse, tähendaks see 500--600 miljonit krooni, mille ettevõtted peaksid uuendustesse suunama.

Majandusministeeriumi juures tegutsev innovatsioonifond kehtestas kohalikke olusid arvestades mõned aastat tagasi innovaatiliste projektidele isefinantseerimise piiriks 50 protsenti. Kui ettevõtlus leiaks järsku vajalikud 500 miljonit krooni, siis loogiliselt võttes tuleks ka riigil leida oma 500 miljonit krooni.

Rein Küttner on sunnitud siiski tõdema, et Eesti riigil jääb 500 miljoni krooni piirini jõudmine vähemalt praegu kättesaamatuks unistuseks.

Läinud aastal eraldas riik innovatsioonifondile 20 miljonit krooni, sel aastal saadi taotletud 70 miljoni krooni asemel 30 miljonit. 1999. aastal kordub nähtavasti sama.

Innovatsioonifondi ei saa Küttneri sõnul võrdsustada kommertspangaga, mis peab kindlasti tulu tootma. Eeskätt peetakse silmas ikkagi seda, et iga uus toode või tehnoloogia peab olema kasulik tarbijale.

Kui toetuste andmisel seab fond omafinantseerimise nõudeks 50 protsenti, siis laenude puhul piisab 15 protsendist, ent kogu laen peab olema kaetud tagatisega. Seejuures on fond seni üritanud ergutada väljaspool Tallinna ja Tartut elluviidavaid projekte, ehkki sealt on tulnud ka suurimad tagasilöögid -- kuludesse on kantud üle 10 miljoni krooni väljaantud laene.

Innovatsioonifondi eestvedamisel on valminud riikliku innovatsiooniprogrammi eelnõu. Küttner on seda meelt, et kui see lõpuks valitsusse jõuab ja seal heaks kiidetakse, hakkavad asjad ka Eestis liikuma.

Enamikus Euroopa riikides tegutsevad innovatsiooni toetamiseks sihtasutused. Näiteks Soomes on puhtalt riigieelarvest finantseeritava TEKESi maht ligi 5,3 miljardit krooni aastas.

Samas on põhjanaabritel ka puhtalt erakapitalil põhinev analoogne sihtasutus SITRA, mille maht on ligi kümme korda suurem. Erakapitalil tegutsev sihtasutus taastoodab end ise, paigutades oma raha väärtpaberitesse ja aktsiatesse, kusjuures risk on maksimaalselt hajutatud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing