Spioonitüli takistas peaministri visiiti

16. märts 1998, 00:00

Norra välisminister Knut Vollebæk ütles Oslos, et Venemaa ata?eel Valeri Ko?karevil ja nõunikul Jevgeni Serebrjakovil palutakse riigist lahkuda ning endisel ata?eel Igor T?alil, endisel nõunikul Aleksandr Monahhovil ja endisel asekonsulil Anatoli ?igalovil keelatakse Norrasse tulek. Ta ütles, et Norral on piisavalt tõendeid selle kohta, et nad püüdsid hankida salajast teavet ning värvata norralasi Venemaa kasuks luurama.

Välisministri sõnul lükkab peaminister Kjell Magne Bondevik edasi selleks nädalaks kavandatud Moskva visiidi, kus tal oli kavas kohtuda Venemaa peaministri Viktor T?ernomõrdiniga, et arutada kaubandussuhteid ja koostööd Põhjalas ja Barentsi mere piirkonnas. Ühtlasi avaldas Norra lootust, et Venemaa ei rakendada vastumeetmeid ning et kahe riigi mõlemapoolselt kasulik koostöö jätkub.

Venelased ostsid sularaha eest infot Norra kohalike omavalitsuste ministeeriumi kantslerilt Svein Lamarkilt, kes söötis neile ette Norra ja Rootsi salateenistuste koostatud materjale. Lamarki ja Vene luureohvitseride kontaktid kestsid üle nelja aasta ja kohtumised toimusid kõigis Põhjamaade pealinnades. Lamark nõudis edastatava info eest, mis puudutas NATO tegevust, Põhjala regiooni, Norra naftapoliitikat ning Norra-Vene suhteid, 100 000 dollarit, kuid sai tunduvalt vähem.

Kokku on Norra pärast Teist maailmasõda riigist välja saatnud kuni 50 Nõukogude diplomaati. Viimane suurim luureskandaal oli seotud Norra välisministeeriumi kõrge ametniku Arne Treholtiga, kes kahjustas Moskva kasuks luuramisega Norra ja NATO julgeolekut ja mõisteti 1985. aastal 20 aastaks vangi, kuid vabastati 1992. aastal.

Venemaa välisministeerium teatas, et Norra peaministri visiidi ärajätmine on vastuolus kahe riigi koostöövaimuga. Vene välisluureameti pressiesindaja Juri Kobaladze sõnas, et luureskandaali ja poliitika seostamine on samm tagasi külma sõja aega. «Igasugune luureskandaal tuleks lahendada ilma poliitilise kärata,» lisas ta.

Vene föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) direktor Nikolai Kovaljov teatas 12. märtsil, et eelmisel aastal tabas FSB Venemaal 29 välisagenti. Ta väitis, et külma sõja järel on luuretegevus Venemaa vastu elavnenud. Luuretegevust arendavate riikide seas mainis ta ka Baltimaid. REUTERS-EECD-ÄP

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing