Kaart kogub usaldust

Välisriigi kodanik sobib Eesti petturite plaanidega hästi seetõttu, et aeg, mille jooksul võltsimine avastatakse, on suhteliselt pikem. Selle aja jooksul jõuab pettur kaardi informatsiooni kasutades hulganisti võõrast raha kulutada.

Pole ime, kui kaardipettuse tulemusena tekitatud kahju suurus ulatub üle 100 000 krooni. Võltsitud kaardiga on käidud isegi mööblit ostmas. Üle-eelmisel aastal tegid kaardipettused Eestis teadaolevalt vaesemaks umbes 1000, eelmisel aastal 200 välismaalast.

Varastatud kaarti petturid reeglina ei kasuta. Välismaalase kaart eestlase käes ärataks ju kauba ostmisel kahtlust. Kaasaegne tehnika võimaldab aga kurjategijatel võõral kaardil oleva informatsiooni salvestada ja hiljem mõnele teisele kaardile kanda.

Nõudest, et pangakaarti vaid koos isikut tõendava dokumendiga kasutada võib, hiilivad petturid mööda kahel viisil.

Esiteks on neil asutustes, kus kaardiga maksta saab, kaasosalisi. Teiseks on välismaal paljudes kohtades võimalik osta kaupu ilma dokumenti esitamata summas, mis ei ületa nn autoriseerimispiiri, mille korral tuleb kaardi andmeid keskusest kontrollida.

Pangakaardipettused algasid Eestis umbes viis aastat tagasi seoses kaartide kasutuselevõtuga.

Lihtsamaks kaardipettuseks oli siis maksmine varastatud kaardiga. Hiljem lisandusid miinusesse minek deebetkaardiga (Visa Electron), millega miinusesse minek peaks olema põhimõtteliselt võimatu.

Krediitkaardi puhul kasutati võimalust sellelt raha välja võtta kaks korda nii palju, kui kaardile pandi. Kuna väljastatava raha hulgale piiranguid ei rakendatud, võis 100 000 krooni arvele pannud pettur võtta pangast välja 200 000 krooni. Nüüd on pangad sel viisil väljastatava raha hulka piiranud.

Piiratud on ka võimalust raha samalt kontolt kahest kohast korraga välja võtta.