Lehmaraha tahtjaid oodatust vähem

17. märts 1998, 00:00

Jõudluskontrolli keskuse juhataja Toomas Murulo sõnul on sadakond tootjat, kes riikliku lehmatoetuse saajate ringist välja jäävad, ilmselt maksuvõlglased. «Ka saabunud taotluste hulgas on rahasoovijaid, kellel on maksu- või intressivõlg,» sõnas ta. Murulo kinnitusel on toetuse saamiseks vajalikele tingimustele mittevastavaid taotlusi paarikümne ringis.

«Maksuvõlg saab komistuskiviks ilmselt ühistutele, mitte niivõrd taludele,» ütles Murulo. Teise tingimuse täitmine, et lehma keskmine aastatoodang peab olema vähemalt 260 kg piimarasva ja -valku, Murulo sõnul tootjatele raskusi ei valmistanud. Eesti eelmise aasta keskmine toodang oli 322 kg piimarasva ja -valku lehma kohta.

Maakonniti saavad kõige rohkem lehmatoetusi Järvamaa, Raplamaa ja Võrumaa piimatootjad. Kõige vähem esitati toetuste saamise avaldusi Pärnumaalt.

«Pärnumaal on palju ühistuid, kes ei suuda toetuse saamiseks vajalikke tingimusi täita,» selgitas Murulo.

Riik jagab sellel aastal esmakordselt otsetoetustena piimatootjatele 69,7 miljonit krooni, mis teeb ühe lehma kohta umbes 770 krooni. Piimalehma toetus kantakse toetuse taotleja pangakontole põllumajandusministri otsusega 1. maiks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing