Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lehmaraha tahtjaid oodatust vähem
Jõudluskontrolli keskuse juhataja Toomas Murulo sõnul on sadakond tootjat, kes riikliku lehmatoetuse saajate ringist välja jäävad, ilmselt maksuvõlglased. «Ka saabunud taotluste hulgas on rahasoovijaid, kellel on maksu- või intressivõlg,» sõnas ta. Murulo kinnitusel on toetuse saamiseks vajalikele tingimustele mittevastavaid taotlusi paarikümne ringis.
«Maksuvõlg saab komistuskiviks ilmselt ühistutele, mitte niivõrd taludele,» ütles Murulo. Teise tingimuse täitmine, et lehma keskmine aastatoodang peab olema vähemalt 260 kg piimarasva ja -valku, Murulo sõnul tootjatele raskusi ei valmistanud. Eesti eelmise aasta keskmine toodang oli 322 kg piimarasva ja -valku lehma kohta.
Maakonniti saavad kõige rohkem lehmatoetusi Järvamaa, Raplamaa ja Võrumaa piimatootjad. Kõige vähem esitati toetuste saamise avaldusi Pärnumaalt.
«Pärnumaal on palju ühistuid, kes ei suuda toetuse saamiseks vajalikke tingimusi täita,» selgitas Murulo.
Riik jagab sellel aastal esmakordselt otsetoetustena piimatootjatele 69,7 miljonit krooni, mis teeb ühe lehma kohta umbes 770 krooni. Piimalehma toetus kantakse toetuse taotleja pangakontole põllumajandusministri otsusega 1. maiks.