Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ELi põllumajanduse reformikava valmis

18. märts 1998, 00:00

Tegemist on ELi põllumajanduspoliitika kõige ulatuslikuma reformiga viimase 36 aasta jooksul, mille aluseks on liidu laienemiskava Agenda 2000.

CAPi reformiplaan näeb ette olulisemate põllumajandustoodete -- teravilja, liha ja piimasaaduste garanteeritud miinimumhindade kärpeid kuni 30% ulatuses. Peale selle kaovad teraviljalt tootmispiirangud ning alanevad kompensatsioonid talunikele saamata jäänud sissetulekute eest.

Fischleri sõnul on eesmärk võõrutada talunikud toetustest ning teha neist «ekspordinäljas ettevõtjad». Tarbijatele tähendaks reform madalamaid hindu ning paremat kvaliteeti.

Fischleri sõnul lähevad muutused seekord oluliselt kaugemale kui 1992. a tollase põllumajandusvoliniku iirlase Ray MacSharry algatatud reformid. «Teraviljasektoris on meil pärast reformi tegemist praktiliselt vaba turuga,» ütles Fischler.

Maailmaturu hindade rakendamine peaks võimaldama ELi eksporditoetused ajapikku süsteemist kaotada, mida kindlasti tervitab ka maailma kaubandusorganisatsioon (WTO).

Paketi kriitikute sõnul ei ole Fischleri ettepanekutes oodatud radikaalsust. Reformi tulemusel ei alaneks CAPi finantseerimiseks aastas kulutatud summad enam kui vaid 10%. 1996. a ulatus CAPi eelarve rohkem kui 40 miljardi ECUni.

Paketile heidetakse ette, et põllumajanduse jätkuv subsideerimine muudab Euroopa Liidu laienemise keeruliseks ning nõrgestab Brüsseli positsiooni eelolevatel vabakaubandusalastel läbirääkimistel WTOs, kus kõne all on põllumajandustooted.

Eriti tundlik teema on märtsi lõpus liitumisläbirääkimisi alustavate uute riikide vastuvõtmine, kellel kõigil on suur ja ebaefektiivne põllumajandussektor.

EL ei kavatse uutele liikmetele anda CAPi eelarvest samasuguseid toetusi, nagu on saanud praegused liikmesriigid. Aga on selge, et kui lääne farmerite toetamine jätkub, pole mingit alust keelata samasugust tuge ka Ida-Euroopa talunikele. Üleminekuaja kehtestamine probleemi ei lahenda, piirdudes vaid selle edasilükkamisega.

Euroopa Liidu ekspert Fritz Breuss on Agenda 2000 põhjal välja arvestanud, kui palju oleks esimeses rühmas Euroopa Liitu pürgivatel riikidel võimalik ELi struktuuri- ja põllumajandusfondi arvel toetust saada.

Tema arvestuste kohaselt oleks neil riikidel aastail 2002--2006 ELi fondidest aastas maksimaalselt võimalik toetust saada järgmiselt: Poola 150 mld Eesti krooni, T?ehhi 52 mld, Ungari 48,9 mld, Sloveenia 20,5 mld ja Eesti 6,27 mld krooni. Kuid ta rõhutab, et kui kõik oma abikvoodi ära kasutavad, siis ei suuda EL aastani 2006 kavandatud laienemiskuludest kinni pidada.

Puudustele ja vastuseisule vaatamata on Fischleri reformidel siiski suurem eeldus teoks saada, kui olnuks radikaalsemal reformikaval. ELi kaubanduspartnerid ootavad aga blokilt enamat, mistõttu Fischleril ning tema järeltulijatel tuleb reformide juurde veel kindlasti tagasi pöörduda. FT-WB-ÄP

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:17
Otsi:

Ava täpsem otsing