Uudised
18. märts 1998 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aktsiaomanike arv kasvab jõudsalt

Sügisene börsikriis tõi väikeaktsionäridele võrdset kahju ja maakonniti aktsionäride osa oluliselt muutunud ei ole.

Ühispanga väikeaktsionär Kaur Kukk räägib, et paljud aktsionärid ei saa oma osalust müüa kasvõi sellepärast, et ostetud sai turu kõrgperioodil ja praegune osalusest loobumine tähendaks leppimist selge hävinguga.

Norma ja Viisnurga aktsionär Aili Ohlau rahandusministeeriumist ütleb end uskuvat just tööstusaktsiatesse. Säästmiseks on üldse aktsiad paremad kui hoius, mille võid kergemini ära kulutada, lisab ta.

Satelliidisüsteemidega tegeleva ASi H&E Antenn omanik Hannes Verlin ütleb, et kõikumised turul on loomulikud ja iga languse peale ei tohi ära ehmatada. Kuid ta möönab, et kõik sõltub siiski inimesest ning investeeritud raha iseloomust -- kas on laenuraha, viimased säästud või mängimiseks kõrvale pandud suhteliselt riskivaba raha.

Kes laenuga mängis, hävis, oma raha paigutanutele ei olnud kriis niivõrd saatuslik.

Väikeaktsionärid ise hindavad olukorda reaalselt ja kannatanud loodavad vähemalt väikesesse kasumisse saada. Eelmise aastaga sarnast hinnatõusu ja hiigelkasumeid sel aastal siiski ei loodeta.

Eesti Televisiooni toimetaja Indrek Treufeldt kuulub nende investorite hulka, kes on enda sügisesele aktsiaportfellile täiendust muretsenud. Ta räägib, et on investeerimisstrateegiat muutnud ja varasemast kiirest ostjast-müüjast hakanud rahulikumaks pikemaajaliseks omanikuks. «Ei pea kogu aeg vahetama, vahel on hea lihtsalt mõelda, et oled omanik,» lausub ta.

Kolmveerand Eestis ringlevast rahast on koondunud pealinna ja selle ümbrusse. Suurematest aktsionäridest lõviosa elab samuti pealinna läheduses, kuid aktsionäride üldarvust ei moodusta Tallinna ja Harjumaa inimesed ja ettevõtted üle 60 protsendi.

Vaadeldud ettevõtetest on Ühispank erandlik oma suure populaarsusega väljaspool Tallinna. Pealinnas ja lähiümbruses elab vaid 44 protsenti panga aktsionäridest.

Põhjus peitub ehk panga ajaloos, sest väikeste maakondades asuvate pankade ühinemine tõi kaasa ka eri piirkondadest pärit omanikke.

Sügisega võrreldes on aktsionäride arv kasvanud enam kui tuhande võrra. Arvuliselt on hõrenenud vaid Võrumaalt pärit investorite read.

«Kui aktsia hind langes 140 krooni peale, siis arvasin, et see on ajutine ning küll järgneb taas tõus, enamik analüütikuid ju hindas aktsia optimaalseks hinnatasemeks 180 krooni. Jaan Õmblust, kes krahhi ennustas, peeti enam kui rahvavaenlaseks,» kirjeldab aktsionär Kaur Kukk hinnalanguseaegseid mõtteid.

«Nüüd ei jää enam muud üle kui loota, et omadega vähegi plussi saada,» lisab ta.

Turu liideraktsia omanikering on sügisega võrreldes kasvanud üle 2000 investori võrra, seda peamiselt Harjumaa ja Tallinna arvel, kust lisandujaid on 1559.

Tallinna ja Harju investorite osa ulatub nüüdseks ligi kahe kolmandikuni Hansapanga aktsionäride üldarvust. Tartu hoiab endiselt kümmet protsenti. Ida- ja Lääne-Virumaal on vastavalt 4,5- ja 3,3protsendiline osa. Viljandimaalt pärit investorid moodustavad 2,5 protsenti ja teiste maakondade osakaal jääb ühe protsendi ümbrusesse.

Kroonika peatoimetaja Ingrid Tähismaa on oma septembrikuisest aktsiaomaniku staatusest loobunud ja talle kuulunud 100 aktsiat maha müünud. Oma sõnutsi küll mitte börsikrahhi tõttu, vaid ta otsustas eeskuju võtta itaalia ärimehest Ernesto Preatonist ja investeerida kinnisvarasse. «Ma ostsin endale kodu,» lisab ta.

Praegune aktsiahindade madal tase teda börsile tagasi ei meelita. Kinnisvara on kindel investeering, mille väärtus ajaga kasvab. «Selle raha võidan ma vähemalt kahe-, kui mitte kolmekordselt tagasi,» on ta veendunud.

Hoiupanga omanikeringi on lisandunud 1067 aktsionäri, kellest lõviosa taas pealinna ümbrusest.

Tartumaa investorite osa on varade mahult Eesti kolmandas pangas vähenenud 77 võrra ning sügisesest peaaegu viiendikust aktsionäride üldarvust on jäänud järele vaid tühised seitse protsenti.

Hoiupanga aktsia vastu tekitas väikest umbusaldust ka seni täpselt lahti seletamata segadus sügisese aktsiaemissiooniga, mille päästmiseks märkisid poole emissioonist 345 miljoni krooni eest panga juhtfiguurid Hoiupanga Töötajate ASi kaudu. Tehingut, kus aktsiaid osteti turuhinnast tunduvalt kõrgema hinnaga, finantseeris ametlikult Daiwa pank.

Tööstussektori stabiilne aktsia. Võrreldes pankadega on aktsionäre vähem, veidi üle kahe tuhande. Stabiilsus väljendub ka aktsionäride arvus, mis poole aastaga on suurenenud 51 investori võrra.

Segadused pangandussektori ümber on suurendanud huvi tööstuse vastu, kus muutused pole kiired, kuid trendid ehk püsivamad.

Norma omanikeringis on maakondade osades sügisesega võrreldes toimunud kõige suuremad muutused. Vähenud on Valgamaalt, Järvamaalt, Jõgevamaalt ja saartelt pärit investorite arv. Midagi ärevust tekitavat selles analüütikute sõnul siiski ei ole, sest aktsionäre on vähe ja muutused torkavad lihtsalt teistest enam silma.

350 Norma aktsia omanik Hiie Moks ütleb, et vaatab oma osalust kui pikaajalist investeeringut ja aktsiahindade langedes paanikasse ei sattunud.